Täna, 21. jaanuaril 2025 on Eestis pilves ilm. Mitmel pool sajab enamasti vähest lund, kohati tuiskab, saartel ja läänerannikul sajab ka lörtsi ja vihma. Puhub kagu- ja idatuul 4-10, puhanguti kuni 13, rannikul 6-12, puhanguti kuni 17 m/s. Õhutemperatuur on 0..-5, saartel ja läänerannikul kuni +2°C.
Täna, 20. jaanuaril 2025 on Eestis muutliku pilvisusega ilm. Ennelõunal on mõnel pool udu ja jäidet. Õhtul võib saartel vähest vihma sadada. Tuul pöördub põhjakaarest idakaarde ja puhub 2-8, õhtul saartel puhanguti kuni 12 m/s. Õhutemperatuur on -2..+3°C, õhtu poole langeb. Teed on mitmel pool libedad!
Alates tänasest pole Ameerika Ühendriikides (USA) enam võimalik kasutada ühismeediarakendust TikTok, sest USA-s jõustus selle platvormi keelustab seadus.
Täna, 19. jaanuaril 2025 on Eestis pilves selgimistega ilm. Päeva esimesel poolel püsib mitmel pool udu ja kohati sajab uduvihma. Puhub edela- ja läänetuul 4-10, rannikul puhanguti kuni 15 m/s, õhtul pöördub saartel loodesse. Õhutemperatuur on 1..5°C.
Otsid luuletust või salmi, et see lisada kaardile, siit leiad kindlasti sobiva!
Otsi Pistik.net portaalist
Tänased ja tulevased pühad kalendris
Neljapäev 23. jaanuar
Rahvusvaheline pirukapäev
23. jaanuar on rahvusvaheline pirukapäev. See traditsioon sai alguse 1970-ndate keskel USA tuumainseneri ja õllepruulija Charlie Papaziani sünnpäeva tähistamisest pärast seda kui ta oma õpilastele mainis, et sellest päevast peaks saama pirukapäev. Papazianile endale väga meeldivad pirukad ja ta tähistab oma sünnipäeva pirukaga millel on põlevad küünlad.
Neljapäev 23. jaanuar
Rahvusvaheline käsitsi kirjutamise päev
Alates 1977. aastast tähistatakse 23. jaanuaril käsitsi kirjutamise päeva. See loodi, et tuletada kõigile meelde inimese käekirja kordumatust ja ainulaadsust. Sel päeval on ilus traditsioon – kirjutada kiri sõbrale, aga kindlasti käsitsi, pole vahet kas pikk või kiri! Keegi ei keela ka armastatule kirjutada käsitsi kiri.
Laupäev 25. jaanuar
Paavlipäev
25. jaanuaril on Paavlipäev mis kirikukalendris Sauluse Pauluseks pöördumise päev. Eesti rahvakalendris on see päev vähe tuntud. Mõningal määral on tähistatud 20. sajandi alguses saartel, paiguti ka Läänemaal ja Harjumaal. Neis kohtades tähistas see päev talve keskpaika, talvevarudest pidi pool alles olema. Kui päike paistis, tähendas see ilusat suve, head heina- ja viljasaaki. Saju korral oli oodata haigusi ja vihmast suvi. Ennustused sarnanesid tõnisepäeva omadega, kuid olid rohkem seotud mere ja hüljestega. Paavlipäeval pidi uss pesas teise külje pöörama, pragu merre lööma, hülged poegima ja kõrs lund vihkama hakkama.
