Kommenteeri - Kiiruse ületamine on Eestis suur probleem
Transpordiamet avalikustas kolmapäeval, 24. aprillil keskmise kiiruse mõõtmise katseprojekti tulemused, mis näitavad, et keskmise kiiruse ületamine on Eestis probleemiks: kokku analüüsiti 118 231 mootorsõiduki kiiruskäitumist katselõigul ning selgus, et 39% neist ületas keskmist kiirust, peamiselt sõidu- ja pakiautode juhid.
Vaata ka: Kiiruskaamerad Eesti teedel
„Transpordiameti eesmärk on leida uusi ja mõjusaid meetmeid, et parandada teedel liiklusohutust ja vähendada hukkunute ning vigastatute arvu. Katseprojekti tulemusest selgus, et lõigu keskmise kiiruse mõõtmine muutis liiklusvoo ühtlasemaks, vähendas möödasõitude hulka ja suurendas kehtestatud kiiruse järgijate arvu,“ sõnas Transpordiameti peadirektor Priit Sauk.
Keskmist kiirust mõõdeti Tallinna–Narva, Tallinna–Tartu, Tallinna–Pärnu ja Ääsmäe–Haapsalu maantee neljal lõigul, kokku 32 kilomeetril. Katseprojekt mootorsõidukijuhtide käitumise ja selle muutuse jälgimiseks viidi läbi kahes etapis: 15.–24.09.2023 ja 28.09.–8.10.2023, valgel ajal. Kokku analüüsiti 118 231 mootorsõiduki kiiruskäitumist, keskmist kiirust ületas neist katseprojekti ajal umbes 42 000 sõidukit. Lõigu keskmist kiirust ületati 7 korda enam kui hetkkiirust lõiku sisenemisel ja sealt väljumisel.
Katseprojekti esimesel etapil ületas keskmist kiirust 39% sõidukitest ning teisel etapil 32%. Katseprojekti lõigule sisenedes ületas suurimat lubatud sõidukiirust 8% sõidukitest. Lõigult väljudes ületas suurimat lubatud kiirust 5% sõidukitest. Suurim keskmine, 152 km/h fikseeriti Tallinna–Pärnu lõigul. Kõige rohkem ületati keskmist kiirust Haapsalu–Ääsmäe lõigul. Samal lõigul langes kiiruse ületajate osakaal teises etapis 12%.
Möödasõitude osakaal oli kõige suurem Haapsalu–Ääsmäe ja Tallinn–Pärnu lõikudel (üle 15%).
Teisel etapil suurenes nende liiklejate osakaal, kes möödasõitu ei sooritanud ning liiklusvoog muutus möödasõitude vähenemise tõttu sujuvamaks.
„Nende tulemuste pinnalt võime öelda, et keskmise kiiruse mõõtmise rakendamine tooks ohutuse seisukohalt kindlasti kasu: kiirusrežiimist kinnipidamine loob eeldused raskete tagajärgedega liiklusõnnetuste vähenemiseks ja maanteetranspordi keskkonnasäästlikkuse suurendamiseks,“ lisas Priit Sauk.
Lisaks suhtub 61% sõidukijuhtidest positiivselt keskmise kiiruse mõõtmisesse maanteel liiklusohutuse suurendamiseks, kui mõõtesüsteem välistab info kogumise muul eesmärgil, selgus 2023. aasta augustis Turu-uuringute AS-i tehtud sõiduki juhtimist käsitlevast uuringust.
Selleks, et süsteemi rakendamist kaaluda, valmistab Transpordiamet ette hanget „Automaatjärelevalve rakendamise ja teostatavus- ja tasuvusanalüüs.“ Samuti on vaja koostada põhiseaduslikkuse analüüs, põhiõiguste riive ja andmekaitselised mõjuhinnangud.
Uuringu leiab siit.
Katseprojekti andmeid saab vaadata siit.
Teema: Politsei, Kiiruskaamerad