Kommenteeri - Allkirjastati uus alampalga kokkulepe
Täna, 30. mail allkirjastasid majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo, Eesti Ametiühingute Keskliidu esimees Jaan Hendrik Toomel ja Eesti Tööandjate Keskliidu juht Arto Aas heatahte kokkuleppe, millega lepiti kokku alampalga kasvutempos 2027. aastani, mil see moodustab 50% keskmisest palgast. Alampalga suurus järgmiseks aastaks lepitakse kokku sügisel.
Heatahte kokkuleppe kohaselt toimub alampalga tõstmine astmeliselt moodustades: 2024. aastal 42,5%, 2025.aastal 45%, 2026.aastal 47,5% ja 2027.aastal 50% keskmisest palgast. Töötasu alammäära täpse suuruse lepivad sotsiaalpartnerid kokku iga aasta sügisel, võttes aluseks Eesti Panga värskeima prognoosi, ja selle kinnitab vabariigi valitsus.
Majandus- ja infotehnoloogiaministri Tiit Riisalo
sõnul on oluline, et kokkulepe alampalga järkjärguliseks tõstmiseks
sündis tööturu osapoolte koostöös. „On hea meel, et sotsiaalpartnerid
jõudsid kompromissini alampalga kasvutempos ning tingimustes, mis lubab
eeldada, et see on jõukohane ka tööandjatele ning aitab enam just
madalama sissetulekuga töötajaid, panustades ka palgavaesuse
vähenemisse, kuna alapalk hakkab kasvama keskmisest palgast kiiremini,“
sõnas minister.
Ametiühingute Keskliidu esimees Jaan-Hendrik Toomel on
sõlmitud raamleppe sisuga rahul, kuna see lubab järgmiseks aastaks
tavapärasest pisut suuremat miinimumpalga tõusu, mis on hädavajalik
kontekstis, kus tulevased maksumuudatused saavad enam negatiivset mõju
avaldama just madalama sissetulekuga inimeste jaoks. „Täpne
miinimumpalga number selgub läbirääkimiste käigus sügisel, kuid tänane
kokkulepe annab selge sihi miinimumpalga muutumise osas mitmeks aastaks
ette,“ lisas Toomel.
Tööandjate Keskliidu juhi Arto Aasa sõnul on täna
allkirjastatud hea tahte leppe juures tähtis, et alampalga suuruse üle
otsustavad ka edaspidi tööturu osapooled ja see ei muutu poliitiliseks
protsessiks. „Leppisime täna kokku alampalga tõusu mudeli järgmiseks
neljaks aastaks. Alampalga sujuv kasv annab tööjõupuuduses ja palgasurve
all olevatele tööandjatele alampalga tuleviku osas ettenähtavust ning
võimalust sellega aegsasti arvestada. Aga kahtlemata on palgakulude
kiire kasv ettevõtjatele suur väljakutse.“ Aas lisas, et tööandjate
jaoks oli oluline panna kirja ka need riskid majanduses, mille
realiseerumisel tuleb alampalga kasvule pidurit tõmmata. „Nii tuleb igal
sügisel hinnata, milline on majanduse väljavaade, tööpuuduse ja
varimajanduse näitajad. Varimajanduse ja ümbrikupalkade vastu
võitlemiseks vajavad aga nii tööandjad kui töötajad ka riigi jõulisemat
tegutsemist.“
Valitsuse tegevusprogrammi järgi aitab alampalga kokkulepe suurendada ühiskondlikku sidusust ja võrdseid võimalusi hariduses ja tööturul, mistõttu tõuseb kokkuleppe kohaselt alampalk keskmisest palgast kiiremini kuni 2027. aastani, kuid kasvutempo ei ületa seejuures 16%
Teema: Alampalk
