Kommenteeri - Haiguspäevade varasem hüvitamise kord jätkub juuni lõpuni

Eesti Vabariigi President Alar Karis kuulutas välja töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning ravikindlustuse seaduse muudatused, millega haiguspäevade varasem hüvitamine alates 2. haiguspäevast pikeneb poole aasta võrra kuni 2023. aasta 30. juunini. Tööandjate ja töövõtjate jaoks jätkub seni kehtinud haiguspäevade hüvitamise kord sujuvalt ja vajadust arvestussüsteemide ümberkorraldamiseks ei teki.

See kord kiideti Eesti valitsuse poolt heaks 2020. aasta lõpus ning jõustus 2021. aasta 1. jaanuarist ning kui esialgu oli plaanitud kehtima sama aasta 1. aprillini on seda korda kuni käesoleva hetkeni pikendatud, loe ka: Valitsus kiitis heaks haigushüvitise laienemise alates teisest haiguspäevast

Haiguspäevade varasem hüvitamine võimaldab inimestel juba esimeste haigussümptomite ilmnemisel töölt koju jääda, aidates säilitada nende sissetulekuid.

„Juba teisest haiguspäevast hüvitise maksmise pikendamine on ülimalt oluline sadadele tuhandetele Eestimaa inimesele. See annab turvatunde ränk viirustalv ja üha jätkuv hinnatõus üle elada. Olen korduvalt öelnud, et 2009. aastal tehtud muudatus haiguspäevade eest maksmata jätmisel oli suur viga. Ametiühingu tööst mäletan, et aastal 2015 kogusime kakskümmend viis tuhat allkirja ühe kuuga haiguspäevade toetuseks,“ ütles tervise- ja tööminister Peep Peterson. 

„Arvuti taga töötavad inimesed ei pruugi selle mõju tunda, sest neil on kergema haigestumise korral võimalik jääda kaugtööle ja palga maksmine jätkub. Ligi pooled Eesti töötajatest ei saa teha kaugtööd, näiteks politseinikud, õpetajad, hooldajad või meditsiinitöötajad. Võimalust haigena kodus püsida ja rahaliselt sealjuures mitte kaotada, on tänases majanduslikult keerulises olukorras väga vaja. Toetan praeguse korra püsivaks muutmist,“ lisas Peterson.

Aastatel 2009-2020 kehtis kord, kus neli kuni kaheksa päeva maksis tööandja ja alates üheksandast päevast haigekassa. Viimasel kolmel aastal on tööandjad maksnud haigushüvitist teisest kuni viienda päevani ning hüvitise määr on 70 protsenti palgast.

Tööandjatele suuri kulusid praeguse süsteemi jätkumisega ei kaasne, sest kuigi tööandja maksab hüvitist juba teisest päevast, on tal praeguse süsteemi järgi kohustus maksta seda neli päeva, mitte viis nagu enne pandeemiat.
Üldjuhul maksavad tööandjad töötajatele haigushüvitise koos kuupalgaga, st jaanuari lõpus või veebruari alguses. Kui aga tööandjad maksavad töötajatele hüvitist kuu keskel teisest viienda päevani, siis pärast seaduse välja kuulutamist ei pea tööandjad hüvitise maksmisel midagi muutma.

„Tööandjate ja töötajate jaoks jätkub töövõimetuslehtede hüvitamine sujuvalt ning tööandjad mingeid ümberkorraldusi oma palgaarvestussüsteemis tegema ei pea," kinnitas Eesti Haigekassa juhatuse liige Pille Banhard.

Nagu eelnevatel aastatelgi, siis ka 2023. aasta alguses viibib töövõimetuslehtede väljamaksmine haigekassa poolt ligikaudu kaks nädalat neile kindlustatutele, kelle töövabastusperiood algab jaanuaris. Hüvitise maksmine viibib seoses maksu- ja tolliameti 2022. aasta tuludeklaratsioonide menetlemisega. Töövõimetushüvitist arvutatakse 2022. aasta sotsiaalmaksuga maksustatud tulu alusel, mille andmed edastab haigekassale maksu- ja tolliamet. Haigekassa alustab hüvitiste väljamaksetega, kui maksu- ja tolliamet lõpetab 2022. aasta deklaratsioonide töötlemise, eeldatavalt jaanuari keskpaigas. Kui inimestel tekib siiski küsimusi, palutakse võtta ühendust haigekassaga aadressil info@haigekassa.ee või telefonil +372 669 6630.

Eesti Haigekassa prognoosi järgi väljastatakse esimesel poolaastal haiguslehti ligikaudu 200 000 inimesele ja muudatusega kaasnev täiendav kulu haigekassa eelarvele on ca 16 miljonit eurot. Ravikindlustuse seaduse alusel on haigekassal kohustus töövõimetusleht hüvitada 30 kalendripäeva jooksul pärast töövõimetuslehe korrektse andmekoosseisu laekumist haigekassale.