Kommenteeri - Täna saadetakse viimsele teekonnale poliitik Edgar Savisaar

Täna saadetakse Estonia kontserdisaalist viimsele teekonnale endine valitsusjuht ja pikaaegne Tallinna linnapea Edgar Savisaar.

Lahkunuga saab hüvasti jätta alates kella 9.15-st kuni ametliku matusetalituse alguseni kell 11. Talitus lõppeb kell 12, mil sark liigub matmispaigale, tehes eelnevalt leinaseisakud Toompea lossi sisehoovis ja Tallinna Linnavalitsuse ees. Teel Estoniasse peatub sark hommikul umbes kell 8.30 ka Tallinna teletorni juures.

Edgar Savisaar

31.05.1950–29.12.2022

Edgar Savisaar oli Eesti iseseisvuse taastamisel 1991. aastal valitsusjuht, pärast seda kahekordne minister ning kauaaegne Tallinna linnapea ja Eesti Keskerakonna esimees. Rahvarinde ühe asutajana oli tal väga oluline roll Eesti iseseisvuse taastamisel.

Edgar Savisaar sündis 31. mail 1950 ema Marie ja isa Elmari perre. Kuna vanemad olid vastu hakanud äsja kehtestatud kolhoosikorrale, siis mõlemad neist viibisid Edgari sünni ajal vanglates. Pere ühines uuesti Vastse-Kuustes alles 1952. aastal, kui isa Elmari edasikaebust oli arutanud NSV Liidu ülemkohus ja mõistnud ta õigeks absurdses süüdistuses.

Peale Vastse-Kuuste kooli ja Tartu Kaugõppe- keskkooli lõpetamist astus ta 1969. aastal Tallinna Konservatooriumi lavakunsti erialale, kuid loobus sellest ajalooõpingute kasuks. 1973. aastal lõpetas ta kaugõppes Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo- keeleteaduskonna. 1980. aastal kaitses ta Moskva Süsteemianalüüsi Instituudis kandidaadiväitekirja.

Aastatel 1973–1976 töötas Edgar Ahja Kesk- koolis õpetajana ning aastatel 1976–1985 Eesti Õpilasmaleva keskstaabis. Aastatel 1977–79 oli ta Teaduste Akadeemias aspirantuuris, aastast 1982 akadeemia filosoofia kateedri dotsent.

Eesti iseseisvuse taastamise üks eestvedajaid

1988. aastal tuli Savisaar saatesarjas „Mõtleme veel“ välja ideega moodustada Rahvarinne. Sellele eelnes IME ehk isemajandava Eesti idee väljapakkumine koostöös Siim Kallase, Tiit Made ja Mikk Titmaga. Savisaare kui Rahvarinde eestvedaja, samuti Balti keti ühe peaorganisaatori kohta võibki öelda, et temast sai laulva revolutsiooni üks juhte.

3. aprillil 1990 sai Savisaar Eesti ülemineku- valitsuse esimeheks, praeguses mõttes peaministriks. Savisaare ametiaega jäi Toompeal asuvatele rahvasaadikutele laialdase toetuse leidmine nii Eestis kui ka välisriikides, Eesti terviklikkuse hoidmine nii territooriumi kui ka rahvusliku üksmeele mõttes ning loomulikult rahumeelne iseseisvuse taastamine 20. augustil 1991. Sellesse aega jäid ka Savisaare surematud sõnad „Toompead rünnatak se, ma kordan, Toompead rünnatakse!“. Majanduskriisist tulenevate vastuolude, hüperinflatsiooni ja kaupade defitsiidi tõttu astus Savisaare valitsus 30. jaanuaril 1992. aastal tagasi. Eesti iseseisvuse õiguslikku järjepidevust arvestades oli see järjekorras 34. Vabariigi Valitsus.

Eesti erakonnamaastiku pikaaegne kujundaja

Edgar Savisaare algatusel lõid Rahvarinde aktiivsed liikmed 12. oktoobril 1991 Keskerakonna ja Savisaarest sai selle juht. Kui välja arvata alla aastane vaheperiood 1995–1996, juhtis Savisaar Keskerakonda ligi 25 aastat, olles Eesti kõige pikaajalisem parteijuht.

1992. aasta Riigikogu valimistel sai Savisaar 4678 häält ning pääses isikumandaadiga parlamenti. Savisaare nimel on ka läbi aegade poliitikute suurim häälesaak – 39 979 poolthäält 2013. aasta kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel. Savisaar oli aastatel 1992–2007 viie Riigikogu koosseisu liige, Riigikogu aseesimees 1992–1995 ning 1995. aastal Tiit Vähi valitsuses siseminister ning aastatel 2005–2007 Andrus Ansipi juhitavas valitsuses majandus- ja kommunikatsiooniminister.

Aastatel 1996–1999 ja 2005. aastal oli Savisaar Tallinna Linnavolikogu esimees. Tallinna linnapea oli ta aastatel 2001–2004 ja 2007–2017.

Savisaart saatis tema poliitikukarjääri jooksul avalikkuse suur huvi, seda nii tema eraelu kui ka poliitilise tegevuse vastu.