Kommenteeri - Harku järvest võetud proovist leiti sinivetikaid
Põhja regionaalosakond võttis 16. juunil 2021 sinivetika proovi Harku järve rannast. Proovi tulemus, mis saabus eile TÜ Eesti mereinstituudist, näitab, et lisaks domineerivale ränivetikale ning arvukatele rohevetikatele, esines proovis mõõdukalt ka potentsiaalselt toksilist sinivetikat. Silmaga nähtavalt ja järvevee loomuliku hägususe tõttu sinivetikad veel ülejäänud keskkonnast selgelt ei eristunud, mistõttu ei pruugi ka suplejad neid suuta tuvastada.
Veetemparatuuri edasisel tõusul sinivetikate, sh. potentsiaalselt toksiliste liikidee esinemissagedus suplusvees suureneb.
Sinivetikate hooajal tuleb suplejatel ohutu supluskogemuse kindlustamiseks enne vette minekut vee puhtuses veenduda – kui märkate, et vesi on muutunud tänu silmaga nähtavatele helvestele kollakas-roheliseks ja kogu kaldaäär on kaetud tiheda rohelise massiga, millel on kopituse lõhn, siis võib tegu olla sinivetikatega. Kui vee värvi muutvad helbed on nii väikesed, et vette pistetud oksal püsima ei jää, on sinivetika tõenäosus veel suurem.
Inimene võib sinivetikate toksiinidest mürgistuse saada peamiselt sinivetikarikast vett juues. Sellise vee neelamisel on täiskasvanutel harva tõsist mürgistust esinenud. Eelkõige on ohustatud väikesed lapsed, vanemad inimesed ning kodu- ja karjaloomad. Koertel piisab mürgituse saamiseks karva lakkumisest peale sinivetikaid sisaldavas vees ujumist.
Sinivetikamürgituse sümptomid võivad sarnaneda tavalise gripi omadega, esineda võib naha ja silmade punetus, halb enesetunne ja kõhulahtisus, palavik, nohu ja köha, lihasevalud, huulte kipitamine ja pragunemine ning tasakaaluhäired.
Pärast suplust tuleks end puhta vee ja seebiga pesta. Mürgistuskahtluse korral tuleks pöörduda kas oma perearsti poole või helistada terviseameti mürgistusteabekeskuse ööpäevaringsele infoliinile 16 662.
