Kommenteeri - Eesti Vabaõhumuuseumi kolhoosi korterelamu on nüüd külastajatele avatud
Eesti Vabaõhumuuseumi kolhoosi korterelamu on külastajatele avatud alates 22. maist. Uues eksponaathoones antakse nelja kolmetoalise korteri abil ülevaade maainimeste argielust 1960., 1970., 1990. ning 2010. aastatel. Näeme, kuidas kolhoosimajad on ajas muutunud – prestiižikast linlikust eluasemest ääremaal asuvaks läbikäiguhooviks ning väheväärtustatud elamispinnast taas kaasaegseks moodsaks koduks.
Eesti Vabaõhumuuseumi ekspositsiooni- ja haridusvaldkonna direktori Dagmar Ingi sõnul täidab nõukogudeaegne korterelamu vabaõhumuuseumi ekspositsiooniloos 80-aastase lünga ning võimaldab rääkida maa-arhitektuurist ja maainimeste argielust 18. sajandist kuni tänapäevani.
„Nõukogude ajal ehitatud korterelamutest on saanud meie maa-maastike lahutamatu osa, mida kohtab kõikjal üle Eesti. Muuseumi jaoks annab korterelamu võimaluse käsitleda ajalugu läbi erinevate kümnendite, mis pakub omavahel värvikaid võrdlusmomente. Kui siiani olime pidama jäänud peamiselt 1930. aastate juures, siis nüüd on lisandunud läbilõige Eesti maainimeste argielust 1960. aastatest tänapäevani,“ sõnas Ingi. Samuti pakub uus eksponaathoone hea keskkonna sotsiaalsete ja ühiskondlike teemade käsitlemiseks ning mäluprogrammideks,“ lisas Ingi.
Kolhoosi korterelamu ajastukohaselt sisustatud korterid kajastavad nelja kümnendit ning nelja perelugu. Karjabrigadir Maila elamine 1967. aastal räägib oma iseseisvat elu alustava noore spetsialisti lugu. See korter on sisustatud vastavalt ka tegelikult sellessamas korteris elanud ja Sookuru laudas karjabrigadirina töötanud Maila mälestustele.
1978. aasta korter jutustab heal järjel noore pere elust kolhoosimajanduse õitseajal. Keerulist üleminekuaega näitab elu hammasrataste vahele jäänud pere elamine 1993. aastal. 2019. aasta korter esindab näidet kaasaegsest kahepereelamust, milleks paljud nõukogudeaegsed kortermajad on tänaseks ümber ehitatud.
Keldriruumides leiab interaktiivse näituse Eesti maaelu arengust kolhooside asutamisest tänapäevani ning mängu- ja tegevusala „Väikese Ilmari maailm“. Hoone juurde kuulub saun-garaaž-kuur, korterielanike peenramaa ning õueala.
4-korteriline kolhoosimaja on ehitatud arhitekt Boriss Mirovi tüüpprojekti nr 61 järgi 1964. aastal Valga rajooni Järvesalu kolhoosi Räbi küla Sookuru lauda töötajatele. Hoone transporditi 200 km kauguselt Lõuna-Eestist Tallinnasse 2019. aasta kevadel.
Suvel toimuvad uues eksponaathoones temaatilised nädalavahetused. Tutvustatakse nõukogude aja rõiva- ja mööblimoodi, laste mänge ja töid ning kolhoosiaja perenaise tegemisi. Lisaks saab osa võtta majas toimuvatest eriekskursioonidest.
Kuidas jõudis kortermaja muuseumisse?
Uudise foto: Eesti Vabaõhumuuseum
