Kommenteeri - Koroonaviirus Eestis, 19. veebruar 2021: ööpäevaga lisandus 622 positiivset, suri seitse inimest
Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti Eestis 6380 koroonaviiruse testi, neist esmaseid positiivseid teste oli 952 ehk 14,9% testide koguarvust.
Vaata ka: Koroonaviirus maailmas ja Eesti koroonaviiruse kaart ja statistika
Rahvastikuregistri andmetel laekus enim uusi positiivseid testitulemusi Harjumaale, kus koroonaviirusega nakatumine tuvastati 444 inimesel. 304 uutest Harjumaa haigusjuhtudest on Tallinnas.
Ida-Virumaale lisandus 136, Saaremaale 79, Tartumaale 74, Pärnumaale 58, Lääne-Virumaale 36, Võrumaale 32 ja Viljandimaale 21 uut positiivset testi. Valga-, Rapla- ja Järvamaale lisandus 13, Jõgevamaale 8, Põlvamaale 7, Hiiumaale 5 ja Läänemaale 2 nakkusjuhtu. 11 positiivse testitulemuse saanul puudus rahvastikuregistris märgitud elukoht.
Viimase 14 päeva haigestumus 100 000 inimese kohta on 698,96 ning esmaste positiivsete tulemuste osakaal tehtud testide koguarvust 12,3%.
Terviseameti jälgimisel on üle 23 700 inimese
Põhja regionaalosakonna jälgimisel on üle 12 800 inimese, kellest 3848 on nakatunud.
Ida regionaalosakonna jälgimisel on üle 4100 inimese, kellest nakatunud on 1120.
Lääne regionaalosakonna jälgimisel on üle 2500 inimese, kellest 740 on nakatunud.
Lõuna regionaalosakonna jälgimisel on üle 4300 inimese, kellest 1119 on nakatunud (jälgitavate seas on lisaks põhja, ida ja lääne regiooni nakatunuid).
Ööpäeva jooksul avati haiglates uusi COVID-19 haigusjuhtumeid kokku 50, haiglaravi vajab 508 patsienti
19. veebruari hommikuse seisuga viibib haiglas 502 COVID-19 patsienti, nendest intensiivravi vajab 37 patsienti, kelledest omakorda juhitaval hingamisel on 21 inimest.
Uusi COVID-19 haigusjuhtumeid avati kokku 50. Koju saadeti 27 inimest, 12 inimest viidi üle mitte-COVID-19 osakonda.
Ööpäeva jooksul suri neli koroonaviirusega nakatunud inimest – 86-aastane mees, 81-aastane mees, 77-aastane mees ja 72-aastane mees. Kokku on Eestis surnud 518 koroonaviirusega nakatunud inimest.
Tänaseks on haiglates lõpetatud 3152 COVID-19 haigusjuhtumit 3092 inimesega.
19. veebruari seisuga on tervenenud 44 248 inimest. Neist 30 756 inimese (69,5%) haigusjuhtum on lõpetatud, 13 492 inimese (30,5%) puhul on positiivsest testist möödunud rohkem kui 28 päeva ja inimene ei viibi haiglaravil ehk ootab tervenemise kinnitamist.
Eestis on koroonaviiruse tuvastamise võimekuse tekkimisest 2020. aasta kevadest tehtud enam kui 879 288 viiruse SARS-CoV2 määramise testi. Esmaseid positiivseid teste on kokku olnud 56 246 (6,4% testide koguarvust).
Eestis on COVID-19 vastu vaktsineerimisi tehtud 57 543 inimesele, kaks doosi on saanud 24 827 inimest
Tänahommikuse seisuga on vaktsineerimisi tehtud kokku 57 543 inimesele, kellest 24 827 on saanud mõlemad doosid. Statistikat vaktsineerimiste kohta saab vaadata Terviseameti koroonaviiruse andmestikust. Inimene ise saab oma vaktsineerimisi vaadata Patsiendiportaalis digilugu.ee.
See nädal algas õpetajate, politseinike ja päästjate vaktsineerimine. Vaktsineerimine on ainus viis raske haiguse vältimiseks ja tavapärase elukorralduse juurde naasmiseks. Esialgu on Eestisse jõudvad vaktsiinikogused piiratud, kuid riik on tellinud piisavalt doose igale inimesele.
COVID-19 vaktsineerimise eesmärk on kaitsta riskirühmi, kellel on suurem tõenäosus nakatuda või kelle nakatumisel võib haigus kulgeda raskemalt, ennetada ja vähendada COVID-19 põhjustatud haigus- ning surmajuhtumeid, vähendada koormust tervishoiusüsteemile ja majandusele ning kindlustada ühiskonnaelu normaalset toimimist.
Esmajärjekorras võimaldatakse vaktsineerimist tervishoiutöötajatele ning tervishoiuasutuste töötajatele, hooldekodude töötajatele ja elanikele ning üle 70-aastastele ja teatud diagnoosidega inimestele, kellel võib tervise tõttu olla COVID-19 haiguse kulg raskem. Niipea kui Eestisse jõuab piisavas koguses COVID-19 vaktsiine võimaldatakse vaktsineerimist ka teistele sihtrühmadele ja kogu elanikkonnale.
Laadi alla HOIA rakendus
Laadi Google Play või App Store’i
kaudu oma telefoni mobiilirakendus HOIA, mis teavitab sind, kui oled
olnud lähikontaktis koroonaviiruse kandjaga. Samuti saad nii anonüümselt
teavitada teisi kasutajaid enda haigestumisest. Rakenduse kasutajate
telefonid vahetavad omavahel anonüümseid koode ning riik, rakenduse
tootja ega telefoni tootja ei saa teada, kes kellega lähikontaktis oli.
Loe lisa www.hoia.me.
Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse (TEHIK) andmetel on tänase seisuga HOIA rakendust alla laaditud 265 093 korda. Läbi rakenduse on end haigeks märgitud 3596 korda, millest aktiivseid haigusjuhte on hetkel 486.
Koroonatestimine.ee koduleht koondab infot saatekirjaga, piiriülese ja tasulise testimise kohta. Lisaks on seal vajalik info arstidele ning tööandjatele. Samuti on sel lehel võimalik broneerida endale aeg saatekirja olemasolul, saada sertifikaadi infot, klienditoe numbreid ja asukoha koordinaate testimiskohtade kohta.
Lapsed saavad koroonaproovi anda kurguloputusvedelikust
Sellest nädalast on võimalik avaliku testimise siseriiklikes ja SYNLABi tasulistes testimispunktides kuni 18-aastastel anda koroonaviiruse proov kurguloputusvedelikust. Uut kurguloputusvedeliku proovi ei saa veel anda piiripunktides, sest protseduur võtab kauem aega. Testimisele saabudes antakse lapsele valida, kas ta soovib proovi anda WHO esmase soovituse järgi ninaneelust või uudse lahendusena kurguloputusvedelikust. Soovitame vanematel lapse ettevalmistamiseks kuristamise eelnevalt kodus kraaniveega läbi proovida. SYNLABi laboris protsess ei muutu – kurguloputusvedelikust määratakse koroonaviiruse RNA täpselt samal PCR meetodil nagu ka ninaneelust võetava proovimaterjali puhul. Analüüsi tulemused saabuvad 24-48 tunni jooksul digilugu.ee keskkonda. Kurguloputusvedelikuga antud proovi alusel saab samuti välja anda reisimiseks vajaliku sertifikaadi.
Haigestumuse intensiivsus Eestis on väga kõrge
COVID-19 haigestumus on kõrge kogu Eestis. Selleks, et meie meditsiinisüsteem vastu peaks ja me ei seaks ohtu teiste inimeste elu ja tervist, peame kinni pidama kõigist abinõudest, mis meie tervise kaitseks on kasutusele võetud. Eestis kehtivad piirangud võimaldavad inimestel võimalikult palju oma tavaelu jätkata. COVID-19 kriisi lahendamisele saab kaasa aidata igaüks oma vastutustundliku käitumisega. Koroonaviiruste põhjustatud nakkuse esmaseks ennetusmeetmeks on hea kätehügieeni järgimine, distantsi hoidmine, maski kandmine ning mustade kätega silmade, nina ja suu katsumise vältimine.
Teema: Koroonaviirus
