Kommenteeri - Täna möödub 102 aastat Vabadussõja verisemaist lahingust
Täna toimus Paju memoriaali jalamil mälestustseremoonia kus meenutati 102 aasta möödumist Vabadussõja kõige ohvriterohkemast lahingust Valgamaal, kus Eesti vabaduse eest andsid elu Eesti kaitseväelased ja Soome vabatahtlikud.
„Sõjateooria oli 102 aastat tagasi rünnakule läinud kuperjanovlaste ja Põhja Poegade vastu, aga sellest hoolimata suutsid nad suurte ohvrite hinnaga täita oma ülesande ja 31. jaanuari pärastlõunaks Paju mõisa tagasi vallutada. Oleme täna siia kogunenud, sest me ei unusta Paju väljadelt saadud õppetunde ega oma esiisade vahvust ning vaprust,“ ütles oma kõnes Kuperjanovi jalaväepataljoni staabiülem major Margus Sander.
Paju lahing oli osa 1919. aasta alguses hoo sisse saanud Eesti rahvaväe vastupealetungist Nõukogude vägede vastu. Eesti rahvaväe poolt osalesid lahingus Julius Kuperjanovi juhitud Tartu partisanide pataljon ning Soome vabatahtlikest koosnenud Põhja Poegade rügemendi võitlejad, Paju mõisa kaitsesid Läti punased kütid. Paju lahingut peetakse Vabadussõja veriseimaks lahinguks: kuperjanovlased kaotasid langenute ja haavatutena 72 ning Põhja Pojad 68 võitlejat. Teiste hulgas sai Paju väljadel surmavalt haavata leitnant Julius Kuperjanov ise, ta suri kaks päeva hiljem Tartus.
Lisaks Paju memoriaalile asetasid Kuperjanovi jalaväepataljoni ning Kaitseliidu Valga maleva esindajad pärjad ka mõisa lähistel asuva Põhja Poegade mälestuskivi jalamile. Paju lahingu aastapäeva tseremoonia korraldas Kaitseliidu Valga malev.
Teema: Vabadussõda
