Uudised » Kommenteeri - Riik süstib 43 miljonit eurot riiklikesse lennu-, raudtee ja laevandusfirmadesse nende päästmiseks
Kommenteeri - Riik süstib 43 miljonit eurot riiklikesse lennu-, raudtee ja laevandusfirmadesse nende päästmiseks
Valitsus
otsustas kabinetinõupidamisel suurendada aktsiakapitali Nordicas 30
miljoni, Eesti Raudtees 10 miljoni ja Saarte Liinides 3 miljoni euro
võrra, et tagada ettevõtete edukus tulevikus.
Majandus- ja taristuminister Taavi Aasa sõnul on aktsiakapitali
suurendamine riigiosalusega äriühingutes mõeldud eelkõige kriisist
võimalikult tugevana väljumiseks. „Lisaeelarvega turgutame riiklike
äriühinguid, et tulevikuvaates oleksid meil toimivad lennu-, laeva- ja
raudteeliinid,“ lisas Aas.
„Valitsusel on Nordicale ka suured ootused. Lisaks uuele ärimudelile
peab Nordica tagama võimalikult palju otseliine olulistesse
sihtpunkidesse Euroopas,“ rõhutas Aas.
Valitsusepoolne Nordica aktsiakapitali suurendamise tingimuseks on
Nordic Aviation Group Asi, Regional Jet OÜ ning Transpordi Varahaldus OÜ
ühendamine. Uut ärimudelit peab Nordica esitlema valitsusele kahe
nädala jooksul.
AS Eesti Raudtee aktsiakapitali suurendamine 10 miljoni euroga
kindlustab äriühingu jätkusuutlikkust rahalist tuge vajavate projektide
elluviimiseks, tagab vajalikku omafinantseeringu ja võimaldab
projektidega liikuda ettenähtud ajagraafikus. AS Saarte liinide
aktsiakapitali suurendamine 3 miljoni euroga võimaldab aktsiaseltsil
teha vajalikke investeeringuid ning parandab oluliselt omakapitali ja
võõrkapitali suhet.
Täna, 10. jaanuaril 2025 on Eestis pilves ilm. Lume- ja lörtsisadu laieneb lõuna poolt üle Eesti, pärastlõunal muutub sadu intensiivsemaks, tuiskab. Mitmel pool tuleb sekka jäävihma ja on jäidet. Puhub idakaare tuul 4-9, puhanguti 13, saartel ja rannikul tugevneb kirdetuul 12-17, puhanguti 24 m/s. Õhutemperatuur on -2..+3°C. Sajus ja tuisus on nähtavus halb ja teed on libedad!
Transpordiamet hoiatab keeruliste teeolude eest täna öösel ja homme hommikul saabuva saju tõttu. Täna, 6. jaanuari õhtul jõuab saartele ja Liivi lahe ümbrusse tihe lumesadu ja levib öösel üle maa kirde suunas. Tuiskab ning lund lisandub 5–10 cm. Tihedas lumesajus ja tuisus on nähtavus halb ning teeolud muutuvad täna öösel ja homme hommikul keeruliseks.
Täna, 9. jaanuaril 2025 on Eestis pilves selgimistega ilm. Mitmel pool sajab nii lund, lörtsi kui ka vihma, õhtul jääb sadu harvemaks. Puhub edela- ja lõunatuul 5-12, rannikul puhanguti kuni 17 m/s, pärastlõunal tuul aegamisi nõrgeneb. Õhutemperatuur on -1..+2, saarte rannikul kuni +4°C.
Kasiinod on läbi aegade pakkunud inimestele põnevust ja hasarti ja kuigi jackpoti võiduvõimalus on äärmiselt väike, loodab iga mängija siiski seda kätte saada. Paljudele on tuttav ütlus "maja alati võidab," mis peegeldab reaalsust, kus kasiino on alati soodsamas positsioonis.
Otsid luuletust või salmi, et see lisada kaardile, siit leiad kindlasti sobiva!
Otsi Pistik.net portaalist
Tänased ja tulevased pühad kalendris
Teisipäev 14. jaanuar
Taliharjapäev
14. jaanuaril tähistatakse Taliharjapäeva. Taliharjapäev alustab kalendripühade rida, mida on peetud talveharjaks (paavlipäev, tõnisepäev, küünlapäev) ja mille kohta arvati, et see päev murrab talve selgroo. Taliharjapäeval peab pool loomatoitu alles olema, et sööta jätkuks kevadeni ning sellest päevast liigub aeg kevade suunas. Varases kalendrikirjanduses seostatakse taliharjapäevaga lume sulama hakkamisega. Soomlased ja karjalased on näiteks väitnud, et karu pöörab siis teise külje ning hakkab teist käppa imema.
Reede 17. jaanuar
Tõnisepäev
17. jaanuaril tähistatakse Tõnisepäeva, tuntud kui ka ka jõuluemapäev. Tõnisepäev on nimetuse saanud katoliku kui ka õigeusu kirikus pühakuna austatud Antonios Suure mälestuspäeva järgi, mida katoliku kirik 17. jaanuaril tähistab. Tõnisepäeva peetakse talve keskpaigaks. Tõnisepäeva ilma järgi ennustati suvist heinaaega.
Pühapäev 19. jaanuar
Rahvusvaheline popkorni päev
19. jaanuar on rahvusvaheline popcorni päev. Sellel päeval peaks igal endast lugupidaval popkorni fännil olema üks suur kauss seda maitsvat snäkki! Kuigi popkorni tuntakse juba enne meie ajaarvamise algust siis päris suurtesse massidesse läks see pärast 1885. aastat kui leiutati esimene kommertskasutuseks mõeldud popkorni masin.
