Riigikontrolli hinnangul on ministeeriumide valmidus täita riigikaitseülesandeid puudulik
Riigikontroll jõudis oma viimases analüüsis järeldusele, et enamiku auditeeritud ministeeriumide valmisolekus täita neile määratud riigikaitseülesandeid ilmneb olulisi puudusi. Ehkki Riigikantselei peaks looma tervikliku ja täpse ülevaate erinevate valitsemisalade võimetest täita riigikaitseülesandeid, pole ta seda suutnud teha. Ka pole Riigikantselei tegevus olnud piisav valitsemisalade ühiste puuduste likvideerimiseks.
Riigikontroll auditeeris Kaitseministeeriumi, Siseministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi, Maaeluministeeriumi ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi võimet täita 12-t laiapindse riigikaitse ülesannet, mis toetavad sõjalist riigikaitset, on seotud sisekaitse ning riigiasutuste toimepidevusega kriisis. Olulised puudused valmisolekus ilmnesid kõigil auditeeritud ministeeriumidel peale Kaitseministeeriumi.
Riigikontrolör Janar Holm osutas, et kuna erinevate ministeeriumide alamkavad riigikaitselise kriisi tarbeks on salajased, on Riigikantselei ainus, kellel on terviklik teave eri osapoolte kavade kohta ja kes saab nende kriisideks valmistumist sisukalt koordineerida. Ehkki Riigikantseleil tekib riigi kaitsetegevuse kava koostamise käigus ülevaade valitsemisalade ühistest puudujääkidest ja läbivatest võimelünkadest, ei ole ta piisavalt suunanud neile lahenduste otsimist.
Samal ajal on puudulik ka eri ministeeriumide valitsemisalade asutuste ja elutähtsate teenuste osutajate teadlikkus, kuidas riigikaitselisteks kriisideks valmistuda ja mil moel kriisis käituda. Üheks vähese teadlikkuse põhjuseks on kavade salajasus, sest need, kes peavad valmis olema või valmistuma, ei tea, mida neilt oodatakse. Riigikantselei ja ministeeriumid peavad leidma viisi, kuidas oleks võimalik riigikaitseülesandeid tegelikult elluviivatele asutustele vajalikus üldistusastmes juurdepääsupiiranguga infot edastada.
„Riigikantselei peab sellises olukorras olema piltlikult öeldes nagu dirigent, kes paneb sümfoonia kõlama,“ sõnas Janar Holm. „Praegu on aga nii, et igaüks tuleb kontserdile oma noodiga, teadmata seda, mida teised mängivad. Ja siis on orkestris hulk tühje toole, kuhu oodatakse muusikuid, kes ei tea, et nad peaksid sinna istuma ja pilli mängima, kuna keegi ei ole neile seda öelnud.“
Riigikontroll juhib tähelepanu, et riigikaitseülesandeid praktikas elluviivad asutused ei saa piisavalt aja- ja asjakohast infot. Seega ei teki asutustel ühist arusaama, kuidas ja millisteks riigikaitselisteks kriisideks peaks nad valmistuma ning kuidas kriisi puhkedes oma ülesandeid eesmärgipäraselt täita. Ka puuduvad kokkulepitud reeglid info jagamiseks riigikaitselise kriisi korral.
Riigikontroll leiab, et ministeeriumidel on valmisolekus ühiseid ja sarnaseid puudujääke, mida peaks ühetaoliselt lahendama. Riigikantselei kui riigikaitse koordineerija tegevus ei ole piisaval määral aidanud kaasa puuduste kõrvaldamisele. Samuti ei saa Vabariigi Valitsus regulaarselt terviklikku ülevaadet, milliseid kokkulepitud ülesandeid on ministeeriumid suutelised täitma ning milliste ülesannete puhul esinevad suurimad võimelüngad.
Võimelünki peavad kõrvaldama ministeeriumid, kel tuleb leida raha riigikaitseliste vajaduste katmiseks oma tavaülesannete kõrval kas oma baaseelarvest või riigieelarve lisataotluste abil. Riigieelarvest on aastate jooksul taotletud küll lisaraha, kuid lünkade kõrvaldamise rahastamine on seni olnud pigem tagaplaanil, ebapiisav ja jäänud üksikotsuste tasemele.
Audit näitas, et enamikul valitsemisaladel puuduvad piisavad varud, et täita jätkusuutlikult oma ülesandeid riigikaitselises kriisis. Ministeeriumid loodavad liigselt Eesti Varude Keskuse varudele, samas puudub neil teave, mis osas, mis hetkest ja kas üldse võiks nad kriisi korral loota Eesti Varude Keskuse varudele. Keskuse ülesanne ei ole luua varusid riigiasutustele riigikaitseülesannete täitmiseks, vaid varud on moodustatud hädaolukorra seaduse alusel elanikkonna varustuskindluse eesmärgil.
Kuigi riigikaitseseaduses on varude kogumine pandud asutustele kohustuseks, on see kohustus lahti kirjutamata. Õigusaktid ei täpsusta, kui suured need varud olema peavad ja kui kaua peaksid asutused oma varudega toime tulema. Vaid Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas on elutähtsate teenuste osutajate jaoks kehtestatud ministri määrusega nõue tagada 72 tunniks tegevuse jätkamiseks vajalikud varud.
Mitme käsitletud ministeeriumi valitsemisalas oli määratlemata riigikaitseliste ametikohtade koguvajadus ehk see, kui palju ja mille jaoks neid kohti vaja on. Mõningates riigikaitseülesandeid täitvates asutustes on senini teadmatust, mis ülesanded võivad riigikaitselisel ametikohal olijal olla ning millised on vastava staatusega kaasnevad kohustused ja piirangud. Seepärast ei saanud ka auditis hinnata, kas ettenähtud ja täidetud ametikohtade arv on piisav, et riigikaitseülesandeid edukalt täita.
Riigikontroll leiab, et riigikaitseliste ameti- ja töökohtade vajadust peab analüüsima regulaarselt. Ameti- ja töökohtade hulk peab vastama ohuhinnangutele ja kokkulepitud stsenaariumitele. Samas on kriisiõppustel ilmnenud probleemina inimeste reservi puudus.
Inimressurssi puudutavate küsimustega on auditeeritutest kõige rohkem jõudnud tegeleda Kaitseministeerium. Ka Siseministeerium, kelle valitsemisalas on kriisi ajal suur vajadus inimeste asendamiseks, on inimeste reservi suuruse jõudnud läbi mõelda. Riigikaitseliste ameti- ja töökohtade määramine ja nende täitmine on küll vaid üks võimalus, kuidas tagada kriisi ajaks asutustele piisaval arvul inimesi, kuid loodud ametikohtade täitmata jätmisel ei saa olla kindel, et vastavad inimesed on valmis oma tööülesandeid täitma ka kriisi ajal.
Riigikontroll soovitab riigisekretäril võtta senisest suurem roll valitsemisalade ühiste ja läbivate riigikaitseliste võimelünkade tutvustamisel Vabariigi Valitsusele. Näiteks peaksid need puudused olema Vabariigi Valitsuses arutusel riigikaitse arengukava kinnitamisel. Ka teiste valdkondlike arengukavade menetlemisel tuleks Riigikantseleil pöörata senisest enam tähelepanu seosetele riigikaitsega.
Riigikontroll soovitab riigisekretäril koostöös ministeeriumidega leppida kokku ühistes põhimõtetes asutuste varude loomisel. Kõikides valitsemisalades tuleks saavutada ühine arusaam, kui pikaks ajaks tuleks asutustel luua endale tavapäraseid varusid (nt toit, vesi, kütus).
Riigikontroll soovitab kõikidel ministritel analüüsida valitsemisala riigikaitseliste ameti- ja töökohtade vajadust ning sellest tulenevalt määrata juba konkreetsetele ameti- ja töökohtadele ka inimesed. Tulenevalt ministeeriumide valitsemisalade puudujääkidest tegi Riigikontroll konkreetsetele ministritele erinevatel teemadel ka mitmeid spetsiifilisemaid soovitusi.
Taust
Auditi eesmärk oli hinnata riigi valmisolekut tegutseda riigikaitselise kriisi korral ning välja selgitada, kas eri ministeeriumidel on olemas asjakohased plaanid ning piisavalt inimesi ja materiaalseid vahendeid, et täita kokkulepitud ülesandeid. Samuti hindas Riigikontroll, kas Riigikantselei koordineeriv tegevus riigikaitseliseks kriisiks valmistumisel on loonud tervikliku ülevaate valitsemisalade võimekusest täita riigikaitseülesandeid ja aidanud kaasa laiemalt esinevate puudujääkide kõrvaldamisele.
Auditi jaoks valis Riigikontroll suurusjärgus 90 riigikaitseülesandest viie ministeeriumi – Siseministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi, Kaitseministeeriumi, Maaeluministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi – 12 laiapindse riigikaitse ülesannet, mis toetavad sõjalist riigikaitset ning on seotud sisekaitse ja kerksusega. Riigikontroll analüüsis 2021. aastal kinnitatud riigi kaitsetegevuse kava alusel, milline on valitud ministeeriumide valmidus täita auditi valimis olnud riigikaitseülesandeid. Auditiaruandest on avalik kokkuvõte. Aruanne tervikuna on asutusesiseseks kasutamiseks.
Teema: Riigikontroll, Riigikaitse
