Kelmuse ohvriks langemist aitab vältida inimese enda nutikus

Politsei sõnul püütakse Eesti inimestelt raha välja kelmitada petukõnede, õngitsussõnumite ja võltsitud veebilehtede abil. Eelmisel aastal teatati politseile 740 korral investeerimise või pangapettusest, mille kogukahjud on veidi üle 5 miljoni euro.

Möödunud aastal teatati politseile investeerimispettustest 267 korral, mille kahjud on veidi üle 3 miljoni euro ja pangapettustest anti teada pea 473 korral, kogukahjuga ligi 2 miljonit eurot.

Põhja prefektuuri kriminaalbüroo juht Urmet Tambre rääkis, et eelmisel aastal langes kelmide ohvriks keskmiselt kaks inimest päevas ja vaibumise märke pettuste levikust ei ole. „Pea kõik pettused tehakse Eesti inimestele mujalt riikidest, mistõttu kelmide peatamine siit ei ole võimalik ja ka kaotatud raha tagasisaamine on praktiliselt võimatu. Välja petetud raha liigub kiirelt pankade ja erinevate kontode vahel ning see võetakse lõpuks välisriikides sularahas välja või suunatakse krüptorahasse. Erandjuhtudel on raha tagasi saadud siis, kui inimene sai koheselt aru, et langes pettuse ohvriks ja võttis ülekande peatamiseks kiirelt ühendust oma kodupangaga. Inimestel endil tuleb olla väga hoolas oma andmetega, et mitte sattuda pettuse ohvriks ja kaotada oma raha,“ lisas Tambre.

Võrreldes pangapettustega oli investeerimispettusi pea poole võrra vähem, kuid kogukahju on ligi miljon eurot suurem. „Internetis leiduvaid investeerimise ja kauplemise petulehti on lõputult ning soovitan kõikidel alustavatel investoritel pöörduda oma kodupanga poole, sest sealt saab vajalikud algteadmised ja soovitusi investeerimiseks. Samuti ei tasu uskuda teile väidetava investeerimispakkumisega helistanud või kirjutanud inimest, kes pakub vestluse käigus hea tootlikkusega investeerimisvõimalust või investeeringunõustaja kontakti, kes aitab teha esimese tehingu. Üldiselt see „hea nõu“ lõppeb suure kahjuga,“ rääkis ta.

Levinum pangapettus oli petukõne, kus kelm esitles end pangatöötajana, politseinikuna või Google assistendina, eesmärgiga inimeselt kätte saada Smart-ID või Mobiil-ID PIN-koode. Pangapettuste seas on ka õngitsussõnumeid ja e-kirju, mida kelmid saatsid pankade või teiste asutuste nimel. Nende õngitsussõnumite ja e-kirjade juurde oli lisatud link, mis suunas inimese näiliselt panga või asutuse lehele, kus paluti inimesel oma kontole sisse logida või sisestada oma krediitkaardiga seotud andmeid. Tegelikkuses avanes selle lingiga petuleht.

„Eelmainitud pettuste liigid ei ole ainukesed, mis Eestis levivad, neid on paraku rohkemgi ja ka kahjud on kordades suuremad. Inimestel tuleb olla tähelepanelik, sest kelmid mõtlevad pidevalt välja uus skeeme, millega välja petta raha või andmeid,“ ütles Tambre.

Politseinik tänab tähelepanelikke inimesi, kes koheselt ka politseid kahtlasest pettusest teavitasid. „Tänu nendele inimestele saime koostöös pankadega ja teiste asutustega koheselt hoiatada ka teisi, ära hoida tuhandetesse küündivaid kahjusid ja parema ettekujutuse pettuse levikust.“

Kuidas kaitsta ennast kelmide eest

Kui saad kahtlase kõne, siis lõpeta see kohe ära

• Ära hakka põhjendama, miks kõne lõpetad, lihtsalt lõpeta kõne.
• Kui kahtlaselt numbrilt uuesti helistatakse, ära võta kõne vastu ja blokeeri number.
• Räägi võõrkeelsele kõnele vastu vaid eesti keeles.

Ära jaga kunagi kellelegi oma PIN 1 ja PIN 2 koode

• Neid koode ei tohi mitte kellegagi jagada, isegi panga ega politseiga.
• Kui aga seda juba tegid, siis blokeeri need kiiresti. Juhised leiad siit: www.id.ee/artikkel/pin-koodide-ja-puk-koodi-muutmine
• Helista kiirelt panka ja lase kõik ülekanded blokeerida, sest keegi teine teab sinu PIN-koode ja võib hakata sinu kontolt raha varastama.

Kui avastad, et oled kelmidele pangamakse teinud, siis helista kohe oma panka

• Kui tegutsed kiiresti, siis saab pank tühistada või vaidlustada raha ülekande.
• Anna pangale teada, millist infot kelmidele oma pangakonto kohta andsid – selle info abil aitab pank inimese pangakonto taas turvaliseks teha.
• Peale seda teavita politseid - cyber.politsei.ee

Ära nõustu reklaamides või telefoni teel pakutavate investeerimisvõimalustega

• Kui keegi pakub sulle väga tulusat ja kiiret raha teenimise võimalust, siis keeldu sellest alati – tegu on väga ohtliku kelmide pettusega.
• Ära usalda tulusaid investeerimise võimalusi pakkuvaid veebilehti – kelmid jäljendavad päris ettevõtteid ja veebilehel olev info ei vasta tõele.
• Investeerimisega soovitame alustada oma kodupangast.

Ära nõustu telefoni teel ühegi rahalise tehingu või pangaülekandega

• Ole väga ettevaatlik ja kahtlustav alati, kui keegi soovib sinuga telefoni teel sõlmida mõnda tehingut, lepingut või pangaülekannet.
• Alati kui kahtled, siis helista panka või võta ühendust veebipolitseinikuga ja küsi, kas tegu võib olla kelmusega.
• Tee taustakontrolli - otsi internetist helistaja kohta infot, vahest on juba hoiatavad sõnumid teistelt ohvritelt veebis leitavad.

Ära anna telefoni teel kellelegi oma pangakontoga seotud andmeid

• Kui keegi küsib telefonis su pangakonto paroole, PIN-koode, isikukoodi või kasutajanime, siis alati keeldu sellest.
• Tea, et pank või politsei ei küsi mittekunagi inimeselt tema pangaandmeid või PIN-koode, ükskõik kui tõsine on olukord.
• Kui helistaja utsitab sind tagant, et tegu on kiire asjaga, siis on tegu enamasti kelmiga.

Ära mitte kunagi lae alla oma seadmetesse programmi, mida keegi telefoni teel palub sul teha

• Kui keegi seda telefoni teel teha palub, siis võid üsna kindel olla, et tegu on kelmiga.
• Kindlasti ei palu sul teha seda ükski usaldusväärne asutus või ettevõte.
• Keeldu programmi allalaadimisest, lõpeta kõne ja teavita politseid.

Kui saad SMS-i, milles on internetilink, siis ära kohe vajuta sellele

• Ära vajuta automaatselt lingile, mis sulle SMS-iga saadetakse.
• Kui sulle tuleb SMS näiteks kullerfirmalt, kuid sa ei ole ühtegi pakki tellinud, siis on tegu kelmusega ja ära linki ava.
• Alati kui SMS tundub kahtlane, siis ignoreeri seda või kustuta telefonist.

Piira sotsiaalmeedias oma profiili nähtavust võõrastele

• Säti oma sotisaalmeedia konto seaded selliselt, et su profiil on nähtav vaid sinu sõbralistis olevatele inimestele.
• Ära võta sotsiaalmeedias vastu sõbrakutseid inimestelt, kellega sa pole päriselus kohtunud või keda sa ei tunne.
• Sotsiaalmeedia chattides ära vasta võõrastele inimestele, kes sinuga ühendust võtavad. Ignoreeri või blokeeri nende kontod.

Kui ostad midagi võõralt inimeselt, siis kontrolli internetist tema tausta

• Võõralt inimeselt ostmisega kaasneb alati teatud risk. Ära usalda müüjat pimesi ja ilma kontrollimata.
• Tee lihtne otsing internetis, sest sageli on selliste kelmide kohta juba hoiatavat infot üleval.
• Mida suurema summaga on tegemist, siis seda kindlam on teha ostu-müügi tehing vaid inimesega, kellega oled kohtunud.

Kelmuse tüübid, mis Eestis täna ringlevad

Keegi helistab ja tutvustab end panga esindajana, politseinikuna või Google assistendina

Tavaliselt helistaja ütleb inimesele, et tema või ta raha on kuidagi ohus ja tegutseda on vaja kiiresti. Seejärel küsib ta inimeselt tema Smart ID, mobiil-ID, internetipanga koode või muud isiklikku infot. Tihti palutakse inimesel ka oma nutiseadmesse laadida programmid AnyDesk või TeamViewer. Tegelikult on helistajaks kelm, kes sedasi saab inimeselt kätte info, millega on võimalik tema pangakontolt raha varastada.

Keegi pakub väga tulusat investeerimise võimalust

Inimesega võtab sotsiaalmeedias ühendust talle võõras inimene (peamiselt Facebookis, WhatsAppis ja Telegramis), kes pakub väga tulusat raha investeerimise võimalust. Sageli antakse inimesele ka kogenud investeerimisnõustaja kontakt, et temaga saaks nõu pidada. Inimene kutsutakse veebilehele, kus ta saab oma raha investeerida või sellega kaubelda ja teenida suuri rahasummasid. Veebilehel olev info on aga võltsitud ja tegelikult inimene kasumit ei teeni. Kui inimene püüab oma raha välja võtta, siis ta seda kätte ei saa, sest kelmid on tema raha juba varastanud.

Tuleb SMS, mis palub sõnumis olevale lingile vajutada ja teha makse

SMS tundub usaldusväärne, sest näeb välja nagu oleks see tulnud pangalt, kullerfirmalt vms. Tavaliselt sisaldab sõnum ka linki, mille avamisel tuleb ette hästi järele tehtud panga või kullerfirma kodulehekülg. Väidetavate pangalingid avavad lehe, kus näiliselt tuleb siseneda enda pangakontole ja kullerfirmade võltslehekülgedel palutakse sisestada enda krediitkaardi andmed. Tegelikult on SMS-i saatnud kelm ja ta saab kätte pangakonto ja krediitkaardi andmed.

Tuleb e-kiri, mis süüdistab inimest kuriteos

Inimesele tuleb e-kiri, kus teda süüdistatakse mõnes tõsises kuriteos. Levinum süüdistus on, et inimene vaatas lastega seotud pornograafilist videot. Kiri on justkui saadetud politsei, ministeeriumi, Europoli või mõne teiste riigiasutuse poolt. Tegelikult on tegu kelmidega, kes tahavad, et inimene sellele kirjale vastaks. Kui inimene seda teeb, siis veenavad nad inimest kandma neile raha, et karistusest pääseda. Tegemist on petukirjadega ja nende sisu ei vasta tõele.

Tuleb e-kiri, mis palub teha makse teatud kontole

E-kiri tundub usaldusväärne, sest on tulnud mõnelt inimeselt või ettevõttelt, kellelt ollakse harjunud e-kirju saama. Tegelikult on kirja saatnud kelm, kes on loonud liba-e-posti aadressi ja makse läheb kelmide pangakontole.

Näed internetis reklaami, mis pakub väga tulusat investeerimise võimalust

Reklaamile klikkides suunatakse inimene veebilehele, kus palutakse sisse logida ja investeerida 100-500 eurot. Selle eest lubatakse tuhandete eurode teenimist. Sageli järgneb kelmidelt telefonikõne, kus julgustatakse inimest veelgi rohkem raha investeerima. Kui inimene soovib oma tulu kätte saada, siis küsitakse temalt lisamakseid, kuid ka peale nende maksete tegemist ei saa inimene oma raha kätte.

Keegi võõras inimene kirjutab sulle ja soovib sinuga tutvuda

Kõige salakavalam kelmuse liik, sest kelm on väga sõbralik, viisakas, teeb komplimente - nii püüab ta ohvrit endasse armuma saada. Tutvustab end sageli välismaise sõduri, laevakapteni või arstina, kes on kuidagi seotud Eestiga. Sageli on ta lesk või on muu kurb elusaatus. Tema nimi ja fotod tunduvad päris, kuid need on varastatud. Raha hakkab kelm küsima ca 2-4 nädala pärast, kui tal juhtub mõni ootamatu kuid usutav eriolukord. Raha küsimine kordub seni kuni ohver mõistab, et on sattunud kelmi ohvriks. Ohvriteks valivad kelmid kõige sagedamini 40+ vanuses naisi.

Näed internetis väga soodsa intressiga laenupakkumist või lubatakse suurt võitu

Laenu saamiseks tuleb inimesel maksta erinevaid tasusid ja need maksed tuleb teha teises riigis asuvale pangakontole. Enamasti eraisiku kontole ehk kontole, mille kohta antakse inimesele ees- ja perekonnanimi ja pangakonto number. Inimese raha läheb tegelikult kelmide kontole ja laenu ta ei saa.

Suurte võitude korral on tehtud võltsleht, millel on vähe jälgijaid ja postitused said alguse kaks päeva tagasi. Lehel lubatakse millegi hinnalise eseme või raha võitu. Tegelikult saadavad kelmid lingi, kuhu suunatakse inimene oma andmeid sisestama. Peale seda teevad kelmid pangakontod tühjaks.

Keegi müüb internetis midagi väga soodsa hinnaga

Kõige sagedamini müüakse tooteid, mille hind on tavalisest palju odavam. Müüjaks võib olla nii internetipood kui ka eraisik. Kui inimene on müüjale makse ära teinud, siis müüja kaob. Ostetud toodet inimene kätte ei saa ja makstud rahast jääb ka ilma.

Müüd internetis asju ja ostja soovib kasutada oma kullerit

Inimene paneb mõne oma eseme müüki Facebooki Marketplace-i, Okidoki-sse või mujale müügiportaali. Talle kirjutab inimene, kes soovib seda eset osta. Ostja räägib, et tal on oma kuller, kes tuleb isiklikult kohale ja müüja ei pea midagi muud tegema, kui ainult andma oma telefoninumbri, e-posti aadressi ja sisestama ühele veebilehele oma pangakaardi andmed. Mõnel juhul küsib ostja ka ettemakset, et kindlustada kauba kättesaamine. Tegelikult on eseme ostja kelm, kes tahab müüjalt kätte saada tema isiklikud andmed, et nendega toime panna pettusi. Asja ostmisest ta päriselt huvitatud ei ole.

Kuhu pöörduda kui oled pettuse ohvriks langenud?

Pank
Võta kohe ja alati ühendust oma pangaga, kui avastad, et oled pangamakse teinud kelmidele. Täiendav info: Swedpank, SEB Pank, LHV, Luminor

PPA küberkuritegudest teavitamise veeb
Võta ühendust, et politseile anda kelmidest teada. Sinu antud teade võib aidata politseil kelme paremini tabada.

Veebipolitseinik
Võta ühendust siis, kui kahtlustad kedagi kelmuses või oled kokku puutunud kelmiga.

Võlanõustamine
Võta ühendust siis, kui oled kelmide käe läbi sattunud võlgadesse, mida sul on raske tagasi maksta.

Tasuta õigusabi
Võta ühendust siis, kui oled kelmide tõttu sõlminud tehinguid, mis on olnud pettused.

Tarbijavaidluste komisjon
Võta ühendust siis, kui satud müügipettuse ohvriks või soovid kontrollida, kas mõni kaupmees on tarbijakaitse mustas nimekirjas.

Psühholoogiline esmaabi telefonis ja chatis
Võta ühendust siis, kui oled sattunud kelmuse ohvriks, oled endast täiesti väljas ja ei tea, mida edasi teha.

Ole ka nende tuhandete inimeste seas ja lae nutiseadmesse alla Riigi Infosüsteemide Ameti Encrypted DNS äpp, mis aitab libalehtedele sattumise võimalust vähendada ja blokeerib teadaolevate ohtlike veebilehekülgede külastamise.

Teema: Turvaauk, Politsei, Küberturvalisus