Eesti loobub Vene gaasi kasutamisest
Eesti Valitsuse liikmed tegid täna põhimõttelise otsuse, et Eesti loobub veel sel aastal Venemaa gaasi impordist. Otsuse elluviimiseks rajatakse sügiseks Paldiskisse võimalus vastu võtta veeldatud maagaasi ja hangitakse 1 TWh ulatuses riikliku gaasivaru.
"Peame võimalikult kiiresti lõpetama gaasi ostmise Putini režiimilt, mis kasutab seda raha sõjas Ukraina vastu,“ ütles peaminister Kaja Kallas. „Otsustasime suurendada riiklikku gaasivaru ja rajada Paldiskisse veeldatud maagaasi vastuvõtu võimekus, et sügisest oleks seal võimalik käivitada LNG ujuvterminal. See on võimalus mitte ainult Eestile, vaid ka laiemalt meie regioonile minna juba järgmisele talvele vastu, olemata Vene gaasist sõltuv."
Loe ka: Venemaa ründas sõjaliselt Ukrainat
"Valitsuse eesmärk on eelistada gaasivaru soetamisel LNGst toodetud gaasi. Meie tungiv ootus gaasimüüjatele on, et ka ettevõtjad panevad oma moraalse kompassi õigesse suunda. Samuti on LNG puhul meil põhimõtteline seisukoht, et kui LNG-laev kunagi Paldiskisse jõuab, ei tohi see olla Venemaa gaasiga täidetud," ütles Kallas.
Ka majandus- ja taristuminister Taavi Aas rõhutas tänaste otsuste märgilist tähendust kogu piirkonnale ja selgitas suurprojekti sisu: „Koostöö Soomega käivitame ujuvterminali kasutuselevõtu, mis kindlustab mõlema riigi gaasiga varustatuse juba järgmiseks külmaperioodiks,“ ütles minister. „Eestis on meil täna regioonis unikaalne olukord, kus meil on võimalik LNG ujuvterminali võimekus välja ehitada juba selleks sügiseks. Gaasitoru ehitab välja Elering ning haalamiskai Alexela, kes on seda projekti juba pikalt ette valmistanud.“ Minister selgitas, et regiooni vaates on ujuvterminali paiknemine Paldiskis ajutine lahendus, et kiireloomuliselt kindlustada gaasitarne, tulevikus paikneb sama terminal rendiperioodi lõpuni peamiselt Soomes.
Projekti elluviimiseks toetasid valitsuse liikmed majandus- ja taristuministri ettepanekut omandada Elering AS-i kaudu riigi osalus LNG ujuvterminali renti korraldavas tulevases ettevõttes.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium peab lähiajal valitsusele esitama maagaasiseaduse muutmise eelnõu, milles käsitletakse gaasivarustuse hädaolukorra lahendusi ja veeldatud maagaasi terminali kasutamise tariifide kooskõlastust.
Vene gaasist loobumisel täiendavaks riskimaandamiseks tehti kabinetinõupidamisel ka otsus soetada AS-i Eesti Varude Keskuse kaudu kuni 1 TWh ulatuses maagaasi varu, mis vastab umbes 20 protsendile Eesti aastasest gaasitarbimisest. Seda gaasivaru saaks kõigile turuosalistele müüa võimalike tarnehäirete korral. Gaasi on planeeritud hoiustada Läti gaasihoidlas Inčukalnsis.
Teema: Ukraina, Eesti Valitsus
