Koroonaviirus Eestis, 2. oktoober: ööpäevaga lisandus 57 positiivset testi, suri veel üks inimene
Eelneva 24 tunni jooksul analüüsiti Eestis 2 038 haigust COVID-19 põhjustava SARS-CoV-2 viiruse esmast testi, millest 57 testi tulemus osutus positiivseks.
Vaata ka: Koroonaviirus maailmas ja Eesti koroonaviiruse kaart ja statistika
Rahvastikuregistri andmetel laekus enim uusi positiivseid testitulemusi Harjumaale, kus koroonaviirusesse nakatumine tuvastati 43 inimesel. Ida-Virumaale lisandus viis ning Saaremaale neli uut juhtu. Läänemaale, Põlvamaale, Raplamaale ja Viljandimaale lisandus üks uus koroonaviirusesse nakatumine. Ühel positiivse testitulemuse saanul puudus rahvastikuregistris märgitud elukoht. Reeglina on sellisel juhul tegemist välismaalasega.
Viimase 14 päeva haigestumus 100 000 inimese kohta on 52,22.
Harjumaa 43 (neist 33 Tallinnas) uuest juhtumist
kolm on seotud nakatumisega pereringis ning kolm nakatumisega töökohal.
Üks uus juhtum on seotud Ida-Tallinna keskhaiglaga ning ühe juhtumi
nakatumise asjaolud on teadmata. Ülejäänud nakatumiste asjaolud on
täpsustamisel. Ühe juhtumi lahendamine anti üle ida regionaalosakonnale.
Põhja regionaalosakonna inspektorite jälgimisel on ligi 2700 inimest,
kellest 377 on haigestunud. Kokku saab põhja regionaalosakonna
tööpiirkonnas eristada üheksat kollet, millest suurim on Ida-Tallinna
keskhaigla kolle, kus lisaks 26 töötajale on haigestunud 15 ravil olnud
patsienti ja kaks kohviku töötajat. Läänemere gümnaasiumi koldega seoses
on haigestunud 26 õpilast ja 10 õpetajat. Esimese töökoha koldega on
seotud 23, Haapsalu nostalgiapäevade koldega 8, Päästeameti koldega
seitse, teise töökoha koldega seitse ja perekonna koldega kuus juhtumit.
Kolmanda töökoha koldega on seotud viis ja teise pere- ja tutvuskonna
koldega on mõlemaga seotud viis haigusjuhtu.
Ida-Virumaa uutest juhtumitest kolm on seotud
nakatumisega töökohal, ühel juhul sai inimene nakkuse pereliikmelt. Ühe
juhtumi asjaolud on täpsustamisel.
Kokku on ida regiooni tööpiirkonnas kümme aktiivset kollet, millest
Kohtla-Järve töökoha koldega on seotud seitse, esimese Sillamäe töökoha
koldega 14 ja teise Sillamäe töökoha koldega üheksa inimest. Tutvuskonna
koldega on seotud 30, Tammiku põhikooli koldega 11, Kohtla-Järve
kesklinna põhikooliga 6, teise Ida-Virumaa pereliikmete ja tuttavate
koldega seitse ja Kohtla-Järve sünnipäeva koldega viis inimest. Täna
lisandusid ida regionaalosakonna jälgimisele ka Jõhvi gümnaasiumi kolle
(kuus haigestunut) ja Jõhvi hooldekeskuse kolle (samuti kuus
haigestunut, kellest viis on kliendid ja üks töötaja).
Ida regionaalosakonna jälgimisel on ligi 1000 inimest, kellest on haigestunud 193.
Viljandimaa nakatunu elab Harjumaal ning temaga suhtlemine läheb üle põhja regionaalosakonnale. Ülejäänud lõuna regionaalosakondade tänaste haigusjuhtude asjaolud on täpsustamisel.
Lõuna regionaalosakonna jälgimisel on koroonaviirusega seoses üle 400 inimese, kellest 60 on haigestunud. Regiooni jälgimisel on üks aktiivne kolle Võru töökoha kolle, millega on seotud 23 haigestumist.
Läänemaa uus juhtum on toodud sisse Euroopa Liidu riigist, Saaremaa nelja uue juhtumi puhul on tegemist perekondliku nakatumisega.
Lääne regionaalosakonna jälgimisel on ligi 260 inimest, kellest 31 on haigestunud.
Ida-Viru keskhaiglas suri koroonaviirusesse nakatunud 84-aastane mees
2. oktoobri hommikuse seisuga vajab Eestis koroonaviiruse tõttu haiglaravi 36 inimest, juhitaval hingamisel on kaks patsienti. Koju saadeti kaks patsienti, uusi COVID-19 juhtumeid avati kolm.
Ida-Viru keskhaiglas suri koroonaviirusesse nakatunud kokku 84-aastane mees, kokku on Eestis surnud 66 koroonaviirusesse nakatunud inimest.
Tänaseks on haiglates lõpetatud 469 COVID-19 haigusjuhtumit 456 inimesega.
2. oktoobri seisuga on tervenenud 2 675 inimest. Neist 2 052 inimese (76,7%) haigusjuhtum on lõpetatud, 623 inimese puhul (23,3%) on positiivsest testist möödunud rohkem kui 28 päeva ja inimene ei viibi haiglaravil ehk ootab tervenemise kinnitamist.
Eestis on võimalik saatekirjaga koroonaviiruse ninaneelu proovi anda 18 testimispunktis, millest kolm asuvad sadamas ja lennujaamas ning on mõeldud Eestisse saabujate testimiseks.
Eestis on kokku tehtud ligi 218 000 esmast testi, nendest 3 507 ehk 1,6 protsenti on olnud SARS-CoV-2 viiruse suhtes positiivsed.
Terviseamet paneb südamele: Olukord muutub tõsisemaks
Järgmised nädalad on kriitilised viiruse kontrolli alla saamiseks. Maski kandmine ei ole Eestis küll kohustuslik, kuid mask on väga hea täiendav meede distantsi hoidmisele, heale kätehügieenile ja heale respiratoorsele hügieenile. Maski tuleb kanda kõigil mistahes haigussümptomitega inimestel avalikus kohas viibides või vältimatu lähikontakti korral. Maski peaksid kandma kõik koroonaviirusesse haigestunute kontaktsed, isegi siis kui sümptomeid veel pole. Maski tasub kanda külastades rahvarohkeid suletud ruume - poed, kaubanduskeskused, ühistransport jm. See on tungivalt soovitatav just nendes piirkondades, kus on tekkinud uued nakkuskolded. Maski tuleks kanda ka väljas rahvarohketes kohtades viibides, kui pole võimalik hoida võõraste inimestega distantsi. Oluline on maski paigaldada, kanda ja eemaldada õigesti, ennast nakatamata. Pärast maski eemaldamist tuleb käed desinfitseerida.
On oluline, et me kasutaksime kõiki võimalusi, mis aitavad pidurdada viiruse leviku edasist laienemist. COVID-19 haigus on jõudmas elutähtsate teenuste ja riskirühmadeni (haiglatesse ja hooldekodudesse). Arvestades viiruse leviku kasvu maailmas ja Euroopas, tuleb välisreisid jätta ära ning veeta koolivaheaeg Eestis. Igaühe käitumisest sõltub, kas saame vältida suuremaid piiranguid ja jätkata tavapärast elu.
Kuna lähikontaktiks loetakse olukorda, kus inimesed viibivad teineteisele lähemal kui 2 meetrit ja pikema aja jooksul kui 15 minutit, siis haigena koosviibimisele minek on kindel viis oma sõpru nakatada – sageli viibitakse tunde tihedalt koos kinnises ruumis ning räägitakse valjul häälel. Viimane aitab viiruseosakestel aga veelgi paremini levida.
Kindlasti võiksid üritustel osalejad oma telefoni paigaldada koroonaäpi HOIA, mis aitab võimalikku lähikontakti tõhusamalt tuvastada.
Kuidas peatada koroonaviiruse levik?
- Kõige efektiivsem meede nakkuse vältimiseks on distantsi hoidmine.
- Rahvarohketes kohtades ja eriti siseruumides, kus ei ole võimalik teiste inimestega distantsi hoida, on soovitav kanda ka maski.
- Kinniseid rahvarohkeid kohti tuleks võimalusel vältida.
- Järgida tuleb kätehügieeni ehk teisisõnu: käsi tuleb pesta tihti.
- Kätepesuks tuleb kasutada sooja vett ja seepi, avalikes kohtades alkoholipõhist käte desinfitseerimisvahendit.
- Aevastamisel või köhimisel tuleb oma suu ja nina katta ühekordse salvrätiga. Kasutatud salvrätt tuleb koheselt visata prügikasti ja seejärel käed puhastada. Salvrätikut puudumisel kasuta oma varrukat (küünarvarre osa), mitte paljast kätt.
- Haigena tuleb püsida kodus, seda ka kergete sümptomitega.
- Mistahes haigussümptomite puhul tuleb kahtlustada koroonaviirust ja helistada oma perearstile.
- Laadi
Google Playvõi App Store’i kaudu oma telefoni mobiilirakendus HOIA, mis teavitab sind, kui oled olnud lähikontaktis koroonaviiruse kandjaga. Samuti saad nii anonüümselt teavitada teisi kasutajaid enda haigestumisest. Rakenduse kasutajate telefonid vahetavad omavahel anonüümseid koode ning riik, rakenduse tootja ega telefoni tootja ei saa teada, kes kellega lähikontaktis oli. Loe lisa www.hoia.me
COVID-19 on piisknakkushaigus, mida põhjustab aevastamisel ja köhimisel inimeselt inimesele ning saastunud pindade ja pesemata käte kaudu leviv SARS-CoV-2 viirus.
Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse andmetel on tänase seisuga HOIA mobiilirakendust alla laaditud 149 060 korda ja läbi selle on end haigeks märkinud 73 inimest.
Üheks võimaluseks kõne õigsuses veenduda, on vaadata helistaja numbrit. Kõnerobot kasutab alljärgnevaid numbreid:
- +372 601 1104
- +372 601 1041
- +372 601 1365
- +372 601 1143
- +372 601 1355
Kõnerobot teeb lisaks esmastele teavituskõnedele ka kontrollkõnesid uurides, kas nädala eest hoiatuse saanud inimesel on tekkinud koroonaviiruse sümptomid. Kui inimene tunneb end halvasti, alutakse tal kohe oma perearstiga ühendust võtta.
Kõnerobot loodi aitamaks terviseameti töötajaid, sest lähikontaktsete arv on viimasel ajal plahvatuslikult kasvanud. Haigetega suhtlevad endiselt terviseameti inspektorid.
Teema: Koroonaviirus
