Täna avati taasiseseisvumisaja suurima teeobjekti esimene osa – Kose–Võõbu teelõik

Täna avati taasiseseisvumisaja suurima teeobjekti esimene osa – Kose–Võõbu teelõik

Täna avati taasiseseisvumisaja suurima teeobjekti esimene osa – Kose–Võõbu teelõik

Täna, 14. augustil 2020 avati liiklusele Tallinna–Tartu maantee uus Kose–Võõbu 23-kilomeetrine teelõik.

Taristuinvesteeringuid tehes lähtub riik majandus- ja taristuminister Taavi Aasa sõnul soovist, et Eesti inimesed saaksid liikuda ohutult ja kiiresti. „Olulisem on, et meie inimeste turvatunne oleks kõrge ning liiklusohutuse suurendamine on üks samm selle suunas. Ühtlasi võimaldavad korralikud teed maandada ääremaastumise riske, et aidata kaasa sidusa ühiskonna tekkele,“ ütles Aas.

„Lisaks paremale liikluskeskkonnale, võimaldab uus neljarajaline Kose–Võõbu maanteelõik tuua Tallinnat ja Tartut lähemale ning kogu riigil säästa iga aasta miljoneid eurosid liiklusõnnetuste, aja- ja sõidukikuludelt,“ lisas Aas.

„Võime julgelt öelda, et tegemist on ühe osaga taasiseseisvumisaja suurimast tee ehitusobjektist, mis on nüüd liiklejate kasutada,“ nentis Maanteeameti peadirektor Priit Sauk. „Oleme oluliselt pööranud tähelepanu sellele, et uus lõik oleks eelkõige ohutu ja turvaline.“

Video uuest lõigust:

Nüüdsest väheneb Tallinna ja Tartu vahemaa 3 km ehk varasema 184 km asemel on see 181 km. Kui sõita kiirusega 110 km/h on ajavõit umbes 6 ning kiirusega 90 km/h, siis umbes 3 minutit. Teelõigul on veel lõpetamata töid ja seoses sellega ei saa kohe sõidukiirust 120 km/h lubada.

Kuna kiirused on suured, siis sellele teelõigule ei ole lubatud aeglaseid sõidukeid (traktorid, jalgrattad jne). Nemad saavad kasutada vana Tallinna–Tartu maantee lõiku.

Selleks et uus teelõik oleks turvalisem, tuleb esmakordselt kasutusele loomatuvastuse süsteem, mis hoiatab autojuhte, kui uluk läheneb maanteele. Süsteem suudab fikseerida ka väiksemate loomade, näiteks rebaste liikumise, rääkimata põtradest ja metskitsedest. Loomad pääsevad maanteed ületama kolmest samatasandilisest loomade ületuskohast ning nende lähenemise registreerivad spetsiaalsed andurid. Need edastavad info muutuva teabega liiklusmärkidele, mille kaudu piiratakse operatiivselt autode liikumiskiirust.

Lisaks samatasandilistele ulukite läbipääsudele on teelõigule rajatud kaks ökodukti ning väiksemaid läbipääse väikeulukitele, kahepaiksetele ja roomajatele. Kogu teelõigu ulatuses on paigaldatud ulukitarad.

Samuti on mõeldud liiklejatele peatumis- ja puhkamisvajadustele – tee ääres on kolm puhkeala, kus lapsed saavad olla mängualal ja täiskasvanud turgutada end võimlemisalal ning vajadusel kasutada tualette.

Tallinna–Tartu maantee uue 2+2 tee projekti ettevalmistuse ja keskkonnauuringutega alustati üle 20 aasta tagasi. 1999. aastal sai Vabariigi Valitsuse korraldusega paika trassi koridor.

Kose–Ardu lõik maksab 50,7 miljonit ja Ardu–Võõbu lõik 38 miljonit eurot. Lõigu maksumus kokku on 88,7 miljonit eurot.

Vaata ka: Algasid Võõbu-Mäo uue teelõigu ehitustööd


Teema: Tallinna - Tartu maantee ehitus, Tallinna - Tartu maantee

Lisas: pistik | Lisatud: 14.08.2020 18:51 | Uuendatud: 14.08.2020 18:51

Vaata lisaks

Täna peaks riigikogus tulema arutulusele peaminister Michali umbusaldusavaldus

Eesti Valitsus otsustas erakorralisel e-istungil taotleda Riigikogu juhatuselt, et peaminister Kristen Michalile esitatud umbusaldusavaldust arutataks täna parlamendis esimesel võimalusel.

Tänane, 11. veebruari 2025 ilm Eestis on Pilves selgimistega

Tänane, 11. veebruari 2025 ilm Eestis on pilves selgimistega. Ennelõunal on paiguti udu ning kaasneb ka uduvihma. Puhub muutliku suunaga tuul 1-6, Liivi lahe piirkonnas idakaare tuul 3-9 m/s. Õhutemperatuur on 0..-6°C.

Täna, 10. jaanuaril 2025 Eestis pilvisus hõreneb

Täna, 10. jaanuaril 2025 Eestis pilvisus hõreneb. Sajuta. Puhub valdavalt põhjakaare tuul 1-6, Liivi lahe ümbruses puhanguti kuni 10 m/s. Õhutemperatuur on -1..-6, Lääne-Eestis kohati kuni +1°C.

Balti riikide elektrivõrgud on ühendatud nüüd Mandri-Euroopaga

Täna, 9. veebruaril kell 14.05, algas Balti riikide energeetikasektoris uus peatükk. Eesti, Läti ja Leedu elektrisüsteemid sünkroniseeriti Mandri-Euroopa sagedusalaga. See on ajalooline sündmus, mis on võrreldav Schengeni viisaruumiga liitumisega.

Sünnipäeva e-kaardid

Saada tervitused digitaalselt e-kaardiga nii kaugele kui lähedale ja tee kõik rõõmsaks!

Sünnipäeva luuletused

Otsid luuletust või salmi, et see lisada kaardile, siit leiad kindlasti sobiva!