Tommy Hellsten tsitaadid - leht 2
Tommy Hellsten soome teoloog, terapeut, koolitaja ja kirjanik
“Ei karda mida?”
“Seda, mida inimesed mõtlevad, kelleks nad mind peavad. See ei liiguta mind. Tean, kes ma olen ja sellest piisab”.
Tõde on iseenesest alati lihtne. Sellest ta ära tunnebki. See on kirgas, selge ja lihtne, nii et lapski võiks sellest aru saada. Tegelikult saabki laps sellest aru, sest laps ei tee asja keeruliseks. Niinimetatud täiskasvanud aga teevad, ja kui keegi juhtub tõde välja ütlema, ei usu ta seda, sest see pole piisavalt keeruline.
Tähtsam on protsess, mitte lõpptulemus. Kui mõistad, et protsess on kõige tähtsam, märkad, et oledki kohal. Siis ei ole enam kiire. Kuhu enam kiirustada, kui oled juba seal, kuhu jõuda tahtsid?
Me ei tarvitse muud teha kui elada ning head asjad sünnivad.
Kui me mõistame, et me olemegi juba kohal, siis me elame siin ja praegu, mitte kuskil tulevikus, näiteks ajas, kui raamat valmis on. Niipea, kui me seda mõistame, elame me igavikus, aga igavikus aega ei ole. See lihtsalt puudub seal ja seda pole kunagi võimalik mõõta. Kuidas mõõta seda, mida pole olemas?
Ainult armastus on piisavalt alandlik, et tunda ära, mis tahab juhtuda. Kui kaotad armastuse, kaotad ka võime loota. Kui sa ei looda, võtad sa asjad enese hallata ja paned need vägisi juhtuma. Sina kutsud seda enesekesksuseks ja see ta ongi.
Ole siis mõistlik, kasuta oma mõistust ja hakka tegutsema uut moodi. Takistusi ei ole, ainult sina ise võid valede veendumustega saboteerida oma suurimat annet, võimet ise oma elu luua. Sul on võimalus osaleda kõige pöörasemas seikluses ja hakata teoks tegema seda, millest sisimas unistad. Suurimad ja salajasemad unistused ütlevad sulle, kes sa tulevikus oled.
Tee seda, mida sa tahad teha. Selgita enne välja, mida sa tahad, tee see põhjalikult selgeks ja alles siis tegutse. Vali see ning heida kõrvale kõik muu. Tea, et sul on olemas võime luua tõelisust. Elu on loomine, sa lood tõelisust, sa suudad seda.
Miski looduses ei küsi, kas ta tohib olla tema ise või peab ta muutuma kelleksi teiseks. Loodus on. Ta on sügavas olemise seisundis, mille teeb võimalikuks universumis valitsev armastus. Seepärast ongi igal loodusnähtusel õigus olla see, mis ta on. Liblikas on liblikas, uss on uss, kivi on kivi, pilv on pilv. Kõik on sügavas rahulolus endaga, sest kõike kannab armastus.
Häbitunde puhul on küsimus õigupoolest selles, et muretsetakse hirmsasti teiste tunnete pärast: kas nad armastavad sind või ei. Inimene paljastab selle, et ta ei tea, kes ta on. See, kes teab, kes ta on, ei muretse, millise mulje ta teistele jätab ja mida nad temast mõtlevad.
