Luuletused ja salmid igaks tähtpäevaks ja elujuhtumiks - leht 48
Ema
Ema kalli teen ma sulle,isa puhub seebimulle.
Lastel lahe mängutuju,
isa,ema tulid koju.
Ema köögis nõusid peseb,
isa ise ainult kisab.
Lapsed olnud väga head,
seda teab isa,ema pead.
Kevade ootus
Linnupojad sünnivadsellel korral aafrikas.
Suve pole kuskilt näha,
jäänud on vist mägede taha,
aga käes on alles aprill,
härma tõmbab mehe prill.
Uue algus
Muutub aeg ja muutub maa,sinna parata ei saa.
Päike varju kannul käib,
vahel elu raske näib.
Rõõm ja naer on käsikäes,
kurbus pisarate väes.
Helgus lootusega koos,
valus okastega roos.
Tuuleiil meid jahutab,
meri tormis vahutab.
Igal asjal ots ja algus,
ööle järgneb päevavalgus.
Tuksub süda elule,
väikelapsel lelule.
Algab uus, kui ring saab täis-
kõik, mis vana, uus siis näib.
Lapsed
Lapsed kirjutavad tähti,mida hiljem seinal nähti,
isad-emad loevad lehti,
tädi kausist kastrul teht.
Südamlik õnnesoov
Pisut südamlikkust igaüks meist vajab,oma teed nii raskelt, mõeldes plaanitult ta ajab,
pisut rõõmu hingesoojust igaüks meist soovib,
olla teistest parem elus korra proovib.
Meie õnnesoovid sulle täna ongi,
ära maha maga oma õnnerongi,
kui ka juhtub elus vahel raskeid aegu,
tuleb elada just rõõmsalt nüüd ja praegu.
Soovid
Täitugu su soovid,edu ja rikkus saatku sind teel,
las kinni hoiab käest -
armastus sul rohkemgi veel !
Elutunne
Mulle meeldib elada ja tunda,nautida mahaheidetud kulda,
kasutada võimaluste mitut suunda
ja raputada maha olmemulda..
Kevadine sünnipäev
Täna kõik on roosamas toonis,kõik linnukesed laulavad Sinu hoovis.
Pidupäeva puhul tüki pekki,
poetad rõõmsalt rohelisse hekki.
Toas sind ootab magus kook
ja selle kõrval kibe kannujook.
Igaüks nüüd võtab suure sõõmu,
soovides Sul palju õnne ja rõõmu !
Tähtis päev
Täna on tähtis päev,ju sul on sünnipäev.
Kingime sulle midagi,
et rõõmustaksid vägagi.
See on sinu päev,
sa saad ju aasta vanemaks.
Tänane hommik rõõmustab sind,
sest sinu akna all siristab lind.
See päev sa saad kingitused
ja sul on nägu täis sära.
Kõik su sõbrad soovivad õnne
ja see päev jääb sulle kauaks meelde.
Unistus
Näe, mäletan, kuid vanust polnud paljuOli sügis öö, ja mullast lõhnas kesa.
Üks ainus mõte peas, sääl nagu kalju
Üks unistus mu pähe teinud pesa.
Läks aeg, ning oli lõpuks vanust
Ei enam laual emalt sooja leiba
Läks aeg, sain teada armu valust
Ei unistus mind enam siit või leida
Kuid sääl ta seisis, käed rüpes, juuksed sassis.
Nüüd meenus kõik, mis peas kord sündis.
Ja sääl ta raius ja vaidles ja vassis
Vajas veendmist mees, kes tööpõldu kündis
Nüüd rännuteel ma seigeld, üle aasta
Ja näinud riike siin, ja sealpool raba
Ja tagasi ei enne hetkekski, ma vaata
Kui tean, mis leidub iga mere taga.
Ajateenistus
Ajateenistus on au ja uhkusKuna nüüd on läbi elu puhkus.
Ja nüüd on algamas põrgu
Nii, et ka ükski püss ei tõrgu.
*Nüüd on meil relvad käes
Me teenime aega kaitseväes.
Jah me teenime aega kaitseväes.
Need relvad aga tunduvad olevat tehtud vanarauast
Või siis välja kaevatud sõdurite hauast.
Aga pole hullu
Kuna kaitseväe eelarvet kärbiti ju mullu.
Igapäev me ennast treenime
Sellega vabaaega välja teenime.
Kuna vabal ajal võib teloga callida
Ja SK-st nodi noolida.
Kui lõpuks ajateenistus on läbi
Ei pea tundma häbi
Vaid rinnus peab tuksuma uhkus,
Et alanud on välja teenitud puhkus
Ou jea välja teenitud puhkus
*Aga meil on relvad käes
Sest me teenime aega kaitseväes
Jah me teenime aega kaitseväes.
Soov
Mõtted, minge eest,ma proovin soovi soovida,
mis tuleb minu seest
ja palub end proovida.
Saavad mõtted segada,
kui peaksid olema loojad?
Jätavad soovid lebama,
selle asemel, et midagi luua.
Soovi võlu on piiritu,
nii nagu mõtete mängud.
Õnnestumiste rada ikka rivitu,
mille vahel kahtluste võrgud.
Mõtted, minge eest,
ma proovin soovi soovida,
mis tuleb minu seest
ja palub end proovida.
See soov on lõpmatu,
ääretu ja energiat täis.
Mis teeb minust kartmatu,
võitmatu, just kui näib.
Tänu
Mõnikord on tunne mul,et olen juba läinud...
Sest et nõnda pika tee
olen maha käinud.
Äsja oli juudi juubel,
nelikümmend neli,
õnnitlusi saatsid sõbrad,
tuttavad ja veli...
Kõige rohkem pakub aga
pinget minu pere:
olen andnud neile oma
eluloo ja vere -
nemad mulle unistusi,
lootusi ja usku,
mis ka ainult vaimuna
mu südamest ei kustu!
Unemees
Sättides õhtul end väsinult voodining viskudes mõnusalt teki all loodi,
mind vaevamas – painamas unetunne
ja juba ma vajungi sügavalt unne.
Nüüd olengi kaugel unedemaal,
kõndimas – seiklemas sealsel raal.
Pea unepiltide kütkes ma lesin,
uni on magus ja parem, kui mesi.
Siis kohtan unenäos jälle ma sind,
vaid seal veel armastad tõeliselt mind.
Su puudutus, kirg ja suudlus nii hää,
kuid kõik kahjuks selle piirini jääb …
Ei luba see Unemees näha mul rohkem,
ärgates kuuldaval toon vaid ma ohked.
Miks kindlalt sinnani tõmmatud piir,
miks varjamas enamat unevisiir ...?
Tütre kõrval
Oma tütre kõrvalkasvad suureks.
Oma poja pärast
õpid paiks.
Naine oled alles
mehe juures -
ah ära oota, kuni
ta su naiks!
Oma isalt mõõdud
võta vara.
Oma emast hiljem
saad sa aru...
Hooli, kuni hoolida
on antud,
sest elu - see ei anna
ajavaru!
Minu ema
Kuigi olen alles väike,kõigest aru veel ei saa.
Tean, et oled minu päike,
valgus, vihm ja vikerkaar.
Päeval paitad minu pead,
öösel kuulad hingamist.
Alati sa soovid head,
nii õpin elulendamist.
Et sa teaks...
Viiene, kui oled veel,siis pikk on käia elutee.
Kümnesel on mureks kool,
sest õppimine tema hool.
Paarikümnesel on juba,
oma otsus - oma luba.
Kolmekümneselt on indu,
püüda unistustelindu.
Paljut neljakümnene on näinud,
pool tal eluteestki käidud.
See on aeg, kus tervis tähtis,
mitte joostes kaeda tähti!
Tempot tuleks alla võtta,
tormamine maha jätta.
Sest, et eluvankergi ju vajab,
aina hoolt, et olla rajal!
Kevad koputab
Kevad tasa koputab,vihm päiksesilmad loputab.
Siis lumememm reisima läheb,
öö taevasse riputab tähed.
Tuuleke kevade lõhna kannab,
päike soojust juurde annab.
Lumehangedest tekkinud ojad,
okstel pajukassipojad.
Sinilill ärkab ja pilgutab silma,
karupoeg uudistab kevadist ilma.
Aias vilistab kuldnokapaar.
õhus liblika lennukaar.
Hääled ja helid
Ilmas, kus elu meil antud,nii paljudest häältest on kantud.
Suviti tirtsud, kui viiulit veaks
ja tõrusid süües, on röhkimas sead.
Kassi, kui paitad, siis lööb ta nurru,
näugudes põue surub sul vurrud.
Koer, kui haugub ja hääles on urin,
siis tea sa seda, et olla võib kuri.
Hommikul aial on kiremas kukk
ja laanes kuulda, kuis mökitab sokk.
Lehmalaudast kostab „muu-muu“
ning metsas öökull hõikab „uhuu“.
Koselt langeva vee heliks kohin,
haavapuu lehtede värin on sahin.
Pead tõstva rästiku hääles on sisin
ning ohvrit otsival sääsel see pinin.
Naine, kel raske - too rusutult ohkab,
mees, kes väsinud - kõvasti norskab.
On tõeliselt kirevaid hääli täis ilm,
kas häält teeb ka räim ja vingerdav silm?
Ärkan
armastuse mäel,
ta tuli
minu juurde.
Lükkas oma
soojad varbad,
minu sussi
suurde,
pani oma
kallikäed
mulle ümber
vööks,
lubas jääda
terveks päevaks
kuid jäi
kogu ööks.
armastuse mäel,
ta tuli
minu juurde.
Lükkas oma
soojad varbad,
minu sussi
suurde,
pani oma
kallikäed
mulle ümber
vööks,
lubas jääda
terveks päevaks
kuid jäi
kogu ööks.
Lisas: 52eiko | Lisatud: 09.04.2016 10:46 | Otselink Ärkan armastuse mäel, ta tuli minu juurde. | Saada e-kaardiga
