Luuletused ja salmid igaks tähtpäevaks ja elujuhtumiks - leht 46
Emade päevaks
Emade päevad jaemade ööd...
Lõpmatud hooled ja
lõputa tööd...
Suurimad rõõmud ja
helgeimad teed -
et oleks Sul mõtteis ja
meeltes vaid need!
Kevadpäev
Õues vilistab kuldnokk -ma kuulama jään.
Aknal tuiamas kärbest ma näen.
Põrandal laokil üks sokk.
Tuppa mullahõngu toob tuul.
Päikesest kissitan silmi.
Vaatan suvalist filmi.
Kuldnokk vilistab ikka veel puul.
Tõmban kardinad ette,
keeran teleka vait.
Sõnumi saatnud on Mait.
Näh, kärbes on kukkunud vette
Kasvades kokku
Kas saab üldse olla keegi,keegi, kes on lähim emast?
Need on ilmaelu reeglid,
tähtsam keski pole temast.
Juba siis, kui emaihus,
kogud jõudu, kasvad-puksled.
Tunned, kuis ta soojad pihud,
talletavad sinu tukseid.
Üheksa kuud teid kokku liitis,
saite tundma teineteist.
Juba siis sind ema kiitis,
öeldes: “Tugev liit saab meist!”
Veekogud
Mere kõrval on allikas,milles ujub millimallikas.
Allikas on laineid vähe,
tugevad lained on erandlik nähe.
Siin mere ääres,
päikesele kätte saamatus veeres,
on kui tundras,
kuigi olen Kundas.
Siin on veel jõgi.
See teeb mulle kõdi.
Jõgi virvendab kuldselt,
kuid ma ootan jõekutset.
Seal kõrval on järv,
kuid mul otsa sai närv.
Miks siin on nii palju vett?
Ma tahaksin hoopiski mett.
Kui ma jõuan koju,
ootab mind seal ema poju.
Ta on mu vend.
Mu kallis,kallis vend.
Kahju ,et tema mu päevast osa ei saanud,
kuid küll ta mu rõõmu näeb.
Mul oli ju tore päev.
Armas ema
Ema paid me mured viivad,justkui selga kasvaks tiivad.
Ema hool ning leebe hääl,
parim, mis siin ilma pääl.
On turvaline ema süli,
siis, kui lastel puhkend tüli.
Ema armas naer ja nõu,
tagasi meil annab jõu.
Ehtivad lilled
Palju käidud, palju nähtud,palju elus ära tehtud.
Aga täna?
Paljud lilled ehtigu Su lauda-
nõtke nelk ja sametine roos,
valge kalla keset laiu lehti,
põllulilled hulgakesi koos.
Õnne, rõõmu, tervist
Õnne soovida oleks vähe,midagi suurt soovida oleks tahe.
Kuhu õnn, rõõm ja tervis mahuks,
muudaks südamesoojuse rahuks,
et elada nii lõputult hea
ja aastad arvet ei peaks.
Suhkrukringli päev
Päeva kõrval läheb päev,jälle käes on sünnipäev-
õnnepäev, kingipäev,
suure suhkruringli päev.
Kõige kallimale
Sa oled mu pea sassi ajandsind ma ainult vajan.
Ootan sind nii päeval kui ööl,
mõtlen sulle kui oled koolis või tööl.
Kui pole sa siin igatsen ma sind
Loodan,et mõtled sa nii nagu minagi.
Igatsen su olekut mu lähedal ootan
su hääle kaja mida ma nii väga vajan.
Sa oled mu päike sa oled mu kuu
kui oled mu juures ei vaja ma muud.
Ma tunnistan,et olen armund sinusse
kui sind ei ole siin siis on see piin.
Tahan olla sinuga kõikjal kus oled sa
aind oma mõttetest välja ma ei saa.
Mis pean tegema nüüd ma.
Unistan sinust nii päeval kui ööl.
Ootan sind alati sest tahan olla sinuga...
Kõige kallimale inimesele ...
Emale
Tean Hinge üht, mis nii ustav,teist sellist ei leida saa.
Ta najal võin tühjaks end nutta
ilma häbi tundmata.
Tema kannab mu mure ja valu
ning see iialgi koormaks ei muutu
ja Ta midagi muud ei palu,
kui vaid leevendust anda Ta suutnuks.
See Hing on mu Ema - vaid Temas
peitub rahu ja hingesoojus.
Talle mõeldes on alati kevad
ning südames elab noorus.
Hea sõber
Mul on sõber hea,tal on tark pea.
Vahel mängime me murul,
pärast käime me ostlemas turul.
Talle ei meeldi pillida
talle meeldib hoopis grillida,
või vahel sõpradega tsillida.
Temaga koos olles on muretu pea
ta on ikka väga lahke ja hea.
Juuni
Kui kollane võilill on päike -soe lillelõhn juures on tal.
Sa endale tundud nii väike
nii puude kui päikese all.
Suur heinakõrs sulle on suuni,
kuid putuka jaoks on ta puu…
On heinakuu, jaanikuu, juuni -
kuum maasikamaitsemiskuu!
Valgus
Suur tuul ajab talvist prahtija traadid tinisevad.
Nüüd päikene pääses lahti,
päevad on sinisemad.
See tuul on veel külm ja rõske,
käed muudab ta karedaks,
kuid valgus silitab põske
ja südant teeb paremaks.
Sinu silmis
Ma vaatasin Su ilusatesse suurtesse silmadesseja ei enam pilku pöörata saa...
ma vajuksin kui sügavale unne - seesse lummusesse,
ega tea, kas mu jalad veel puutuvad maad.
Sa naeratad, mu süda peksleb, värisevad käed.
Tahaks lausuda... öelda, mida kõike tunnen ma.
Lummatuna vaatan Sind, ma päikest Su silmis näen.
Silmad täis imetlust. Tühja tuult ent püüdmas olen taas.
Metsas
Vaikselt metsa vahel kõnnid,pehme sambla pääl.
Ümberringi kõrged männid.
Üksik linnuhääl.
Pehme, vaikne tuulesabin
männiladvikus.
Lendva linnu tiivaplagin
võsapadrikus.
Kuskilt vindi lauluviis,
kostab mulle kõrvu.
Pihkudesse nopin siis
metsalilli õrnu.
Emale
Emme sina armas mulle,loodan, et ka mina sulle,
kuldsed lokid on sul peas,
lapsed seljataga reas.
Meid sa hoidsid iga päev,
loodan, et meid varsti näed.
Midagi ma muud ei maini,
teen sul lihtsalt SUURE KALLI
Meri
Armastan, kui vahusuulkohisedes oigad.
Partneriks suur marutuul,
hülge kombel loivad.
Armastan, kui tekib jää
külmetades hangub.
Petad silma, et ei näe
kuhu laine randub.
Armastan, kui vaikselt vaod
kuuga unehõlma.
Silmapiiril taeva kaod,
liites maad ja ilma.
Mereteel
Mereteel on meremeesrajab kodu poole teed
siht tal selge silme ees
mõned miilid jäänud veel
Mereteel on väike paat
paadiks pooleks murdund vaat
vaadist paadi teinud poiss
tema huulilt kostub hõisk
“Sõua kiirelt, väike paat!
Juba paistabki mu taat!
Ema tule ruttu, vaata!
Koju jõuab taat ja paat ka!”
Muhk
Üks muhk elas väikeses Muhus,ja leotas seal varbaid vees.
Aga tuul tema merele puhus
küll ta muretses, vaene mees!
Muhk meenutas endisi aegu
ja muhedat Muhumaad.
“Ah oleks mul, oleks mul praegu
üks pisike purjepaat!
Ei vaataks ma tagasi mette –
mind Muhumaal ootab mu memm …”
Muhk kükitas kivile vette,
sealt laps sai ta otsaette –
sest seltsis on segasem.
Kaks õuna
Kaks õunahästi väikest
puu otsas
võtsid päikest
siis üks neist
maha potsas
ja teine jäi
puu otsa
nüüd lõbus elu
lakkas
ja õuntel
igav hakkas
tull jälle
oksa saputas
ka teise
alla raputas
jäid õunad
ööseks murule
siis aga
sõitsid turule.
