Luuletused ja salmid igaks tähtpäevaks ja elujuhtumiks - leht 45
Mõeldes sulle
Tärkame ja õitseme me koos,et käia Sinuga käsikäes!
Armastus, vat see on ime,
seda tunnete Te kõik ise!
Midagi head
Räägi mullemidagi head.
Midagi, mida
tunned
või tead.
Midagi, millest
tõsiselt hoolid.
Millestki, mida
ei õpeta koolid.
Näita mulle
midagi suurt.
Midagi kindlat,
mis meenutaks
juurt.
Midagi sellist,
mis oleks
ja jääks.
Liivatera, mis
osutub mäeks.
Ning viimaks
teegi
midagi head.
Midagi, mida
tahad
ja pead.
Midagi, milleta
ei saagi olla.
Öelda et võiksid:
jess,
tasus tulla!
Emake pai
Emake pai, kas öelnud sul olen,et armas ja kallis mulle sa oled.
Täna sind emban nii hellalt ma,
ei tahaks küll iial sust lahkuda!
Kingin sul lilli, mis ehtimas tuba,
ei vaja ma musi andmiseks luba.
Lilled ja musid sul rõõmu teevad,
olgugi küll, et pisaraid neelad …
On silmis sul rõõmupisara pärlid
ja õnneõhetus põski on värvind.
Hellalt paitan sul emmeke pead,
armastan sind, et seda sa teaks!
Lillemüüja
Tahaks olla lillemüüjaRiia tänaval,
turuplatsil, kaupsi ees
või Viru väraval...
Tahaks sulle hüüda:
leitud lahendaja,
kiili kinni püüda -
vaimu vahendaja!
Pühendus
Patrickus töötab üks ilus neiu,kes igasse päeva päikese toob.
Ta alati rõõmus, positiivne on,
seepärast teda näha on soov.
Igal hetkel, kui silma sul vaatan,
sügav rahu hinge poeb taas.
Nagu poleks taevast ilma maata,
sinule mõtlemata kuidagi ei saa.
Tahan pühendada need read sulle,
kirjutasin just need,
sest sa oled ilus
ja meeldid mulle.
Siis, kui kõiki sõnu ei kuule,
las räägib pilk ja süda lööb,
las tuul loeb mu suletud huultelt
ja soovib sul´l head ööd.
Mannavaht
End tunnen kui kausitäis mannavahtu:laisk, kuid ometi rõõmus ja roosa
Just nagu peenar, mis kasvanud rohtu
libledest sirgumas luule ja proosa.
Väike lind
Puuoksal laulab väike lindLume alt tuleb välja maapind
Mul on rõõmus meel,
Sest jalgrattaga sõita saan teel
Koolis algab viimane veerand
See on päris karm
Aga kool lõppeb varsti
Seepärast on mul tuju hea.
Parim osa meist on...
Parim osa meiston meie lastes –
nende kerges
rõõmsas
hoogsas jala-astes,
nende kirkais
helgeis
puhtais särasilmis
töise argipäeva tõsielufilmis.
Parim osa meist
on meie kätes –
meie kallistustes
teretades,
jättes…
On me pihkudes,
mis silitavad pead,
loovad elu armastamisväärset,
head.
Parim osa meist
on meie sees –
olgu minevik me taga,
tulev ees…
See särab teemantina uhkelt meie rinnas
selles südames,
mis kõige kauni pinnas!
Värviline elu
Meil kõigil on kiire,meil pole enam piire.
Kuid meil on kohustused,
tähtsamad kui ohutused.
Me teeme iga päev,
ühte ja sama,
see on meie jaoks kui tava,
kuid see on ju puhas jama
terve elu oleks nagu lava,
kõik vaatavad su kava.
Paraku emotsioonides pole ava
kõik on üks ja sama.
Me oleme kõik mõtetega
telefoni sees,
kahjuks meid ei huvita,
mis on otse ees.
Me mõtleme ainult enda peale,
kuid mitte enda tehtud veale.
Nii paljud vajavad ju abi,
kuid me ei saa omavahel läbi.
Me peame parandama ühiskonda,
laiemaks tegema teekonda,
ning rõõmustama oma perekonda.
Pulmadeks
Märkas naine kord meestja mees kaes ka vastu.
Nüüd nad altari ees,
ühist teed tahtes astu …
***
Õnne Teil ning armastust,
sirget teed ja kannatust!
Rahumeelset ühist keelt,
raskused, et kaoksid teelt!
***
Pulmakellade helinal,
Teid tee viib altari ette.
Meeldival südamevärinal,
sõrmuseid pannes seal kätte.
***
Pikkadeks aastateks kirge,
ja lapsigi tulgu Teil mitu.
Et kooselu tee oleks sirge
ning nukrus Te ellu ei tikuks!
***
Tänasest loomas Te kodu,
kus armastus, hellus ja hool.
Tahtes astuda ühiseid radu,
ikka sinna, kus päikese pool.
***
Armastus on imeline,
ühtsel rajal minemine.
Püüdke leida ühist keelt
ja hoidke ikka rahumeelt.
***
Iga naine printsi ihkab,
mehel printsess südames.
Üksindust, kes aga vihkab,
ses armastus las idaneb!
***
Te kaks, kui truu luigepaar,
kel südamed põimunud ühte.
Olgu õnne vaid täis Teie "saar",
kuhu iial ei sooviks me ohte!
***
Suure armastuse märgiks,
sõrmus sõrme pannakse.
Et äike Teil elus ei kärgiks,
kui raskust koos Te kannate!
***
Et pilvitud oleks Te päevad
ning silmaveeta Te silmad.
Need, kes käsikäes läevad,
neil päikest täis kõik ilmad.
***
Kurvideta teed ei kulge,
igas päevas pole päikest.
Vastu võtke kõike julgelt,
ärge kartke, kui lööb äikest.
***
Teil tänasest ühine leivakapp,
on ühine raha ehk ühine papp.
Ühised rõõmud ja ühised mured,
tulgu Teil peagi külla ka kured!
***
Tunne, mis Teid kokku viis,
püsigu aus ning õnnelik.
Ärgu Teil iialgi tulgu kriis,
hoidke meelt, mis rahulik!
***
Armunul on süda õites,
laulab hing, kui linnusuu.
Armunu näeb kaunist kõiges,
sest, et armunud ta ju.
***
Vigur
Soiub mees, et naine tal vingub,olles tüütu, kui juuste sees tingud.
Ta pidevalt korda vaid tahab,
kuid see on mehe jaoks paha.
"Su sokkide koht on ju sahtlis,
mitte voodi alt ärgu nad vahti!
Pane pessu see higine pluus,
sest, et kapis on puhas ja uus!
Peale sööki, mees ära sa röhi,
suule aseta kämmal, kui köhid!
Kõhugaasiga rikud miks õhku,
ikka kempsus sa kergenda kõhtu!
Kui sööd, siis ka korista nõud
või on otsa lõppend sul jõud?
Õllepurgid kõik diivani kõrval,
miks sellega närve küll tõrvad?"
Nii kordub see päevast - päeva,
kuid palved meelest need läevad.
Nüüd ongi sul naine üks vingur,
kellel stress ja närvid kõik pingul.
Armastus
Armastus suudleb sind suule,armastus lennutab sind tuulde..
Armastus ei küsi vanust,
armastus see pühib jalust.
Austus ning armastus
Vastumeelne tunne, painav.Valdusi endale koljus laiab.
Salvab kõk organismi lihased
katab viimsegi naha pinnase.
Sulgeb lootuse silme sees
varjab pilti reaalelu ees.
Oled muutunud külmaks ning mõistmatuks,
teistele jäänud südamelt avamatuks.
Sind ei paisteta kuulavat kui seletad,
üksnes oma tuimsusega teisi peletad.
Pühendud tõsimeeli oma huvide arendusse
ent nende väärtus ilma sotsiaalse rahuta langeb unustusse.
Rääkimata, et oled peagi murdumas
on su lähedased end süüdi tundmas.
Kinnitad neile, et emotsionaalselt ajad on tormikad,
saladuslooril magu ravimitega kostitad.
Miks sa siis endale sellise eesmärgi seadsid?
Et tähelepanu ja kadestavaid pilke saada, ma teadsin!
Muide kõik mis sa tegelikult igatsed
on austus ning armastus.
Minu soov
Minu soov on õige väike,paistku Teile õnnepäike!
Ärgu murdku elutormid,
ärgu olgu aastatd karmid!
Sõprus
Sõprus kui tulukesed pimedal teel.Sõprus kui sära silmas.
Sõprus kui rõõmsam meel.
Sõprus kui näed päikest igas ilmas.
Koos veedetud päevad,
mis talletunud mällu.
Seda aind me mõtted teavad,
et aind meis jäävad need ellu.
Sa ei pea midagi küsimagi,
et teada minu mõtteid.
Sa ei pea mult uurimagi,
et teada mu elu tõkkeid.
Sõbrad on selleks, et jääda,
et nutu teha naeruks.
Sõbrad on selleks, et näha,
ka siis, kui keegi teine selleks ei vaevuks.
Sellest kõigest lahti me ei lase,
ei tohi lastagi sel minna.
Mu süda on Sinu ase,
alatiseks võid jääda sinna.
Tõelisi sõpru kohtame harva,
tõelise hingega keha.
Tõelised sõbrad seest on kullakarva,
iseend saame taoliseks teha.
Me ei taha tunda kaotuse valu,
me ei taha näha lähedast võõrast.
Ainult ühte Sult, Sõbrake, palun-
ära lakka endaks jäämast!
Meelespea
Sa ära ole üksi kui on valuskui südamel on raske, hinges piin.
Tean, et Sa vapralt seda valu talud,
kuid mina tahaks olla abiks siin.
Sa meeles pea, et selles päevas hallis
on tundmatuid, kes tahaks tunda sind,
on sõpru, kellele Sa oled kallis,
jah - sõprusel on kullast kallim hind.
Kes on meie ema?
Koristaja on me ema -kraamib tube, kraamib kööki.
Samal ajal kokk on tema -
kogu perele teeb sööki.
Ärkad vahel enne koitu,
märkad: ema keedab toitu!
Veel on ema õpetaja -
koos meil tähed selgeks saavad.
Ema arstki on, kui vaja -
ravib terveks muhud - haavad.
Kui me grippi jäime talvel,
istus öösitigi valvel...
Ema õmblejaks on meile -
uued pluusid temalt saime,
vanad puhtaks pesti eile -
ema oli pesunaine.
Peseb - kraamib päeval - öölgi -
on meil virk ja väle ta.
Peale selle käib ta töölgi,
aga kus - ei mäleta...
Ema palve
Veel enne ilmaletulekut lastõnnistab ema palve
läbi suve ja läbi talve.
Ei tea kas tüdruk või poiss tuleb tast,
kuid ema palve õnnistab last.
Kaitstud inimlaps tuleb tast.
Kummargil kätki üle
varjab ilmaletooja süle -
sarlakiööde valve.
Ei see väetike sure -
taganeb valu ja mure.
Kaitseb ju ema palve.
Võõrastes vägedes võõral piiril,
olgu taevas või all vee,
kaitseb sõdurit võlukiiril
ema palve.
Hulkuva kuuli eest,
väärate tegude eest
mehist väetikest meest
hoiab ema palve.
Nõriseb mürgiseid tungalteri
lõikusepäevade salve.
Kisendab süda ja kisendab veri.
Hinge hoiab headuse peri
ema palve.
Ema süda
Üks paigake siin ilmas on,kus varjul truudus, arm ja õnn;
kõik, mis nii harva siin ilma peal,
on peljupaika leidnud seal.
Kas emasüdant tunned sa?
Nii õrn, nii kindel! Muutmata
ta sinu rõõmust rõõmu näeb,
su õnnetusest osa saab!
Kui inimeste liikuvat
au, kiitust, sõprust tunda saad,
kui kõik sind põlgavad, vihkavad,
kui usk ja arm sust langevad -
siis emasüda ilmsiks jääb!
Siis veel üks paik sul üle lääb,
kus nutta julged igal aal:
truu, kindla emarinna naal!
Mõnd kallist südant kaotsin,
mis järel nuttes leinasin,
aeg andis teist mul tagasi:
ei emasüdant - iialgi
Emme
Mu emme valeripsmeid kunagi ei kannaja siniseks ei värvi oma silmaääri.
Ta oma musi huulepulgaga ei määri
ja küüntel kulliküünteks kasvada ei anna.
Ka kõrvarõngaid ta ei taha kõrva panna
ja kuldseid siidijuukseid rullideks ei kääri.
Kuid kui me meres sulistame paljasääri,
siis issi ütleb: "Näkineid on laherannal!"
- Vaid hoopis Okasroosike - nii arvan mina
ja kõigist kõige puhtam nagu taevasina.
- Ja kui ta maalib, ateljees ma alatasa
ja panen haavahalge kaminasse tasa.
Ja vaatan, kuidas värvid kuulavad ta tahet.
Ja kuulan pintslitõmbeid ma ja tõmbevahet.
