Luuletused ja salmid igaks tähtpäevaks ja elujuhtumiks - leht 33
Talv
Talv on alles külm ja kole,aga lundki veel ei ole.
miks on lumemöldripoisid,
ikkagi meil nõnda laisad?
Näib, et ka lumepoisid
läind on ära Soome!
Sest, et meie vabariigis
tasuks saavad miinimumist poole
Minu õlgadel sinu lõhnane sall
Põline mets ja käimata rajadpeidan sinna end kui sind vajan
metsas tuul mängib ürgset viisi
enda siia su juurde viin siis
Pole valskust kõrvades kuulda
ainult kamin ning nende puud ja
ma tulen ja tuled siin süütan
leegi keeli puudele püütan
Kuumus kõrvetab põskedel puna
käed kutsuvalt hüüavad… kuna
heidan seljast vettinud riided
võimas jõudu täis tuli mind piidleb
Kriuksuvad lauad jalgade all
alasti õlgadel sinu lõhnane sall
ma ei aima su tulekut ette
ilmud pildina minu ette vette
sulen silmad just nii sind vaatan
Su ootamist hingega jaatan
uks avaneb seisad seal lävel
tulid, et öelda… ma ei lähe
Lisas: 52eiko | Lisatud: 26.01.2017 20:12 | Otselink Minu õlgadel sinu lõhnane sall | Saada e-kaardiga
Jalutuskäik lemmikloomaga
Onu Aksel paljapäiõues kunagi ei käi.
Miks ei käi ta paljapäi !
Sest ta lemmikloom on täi.
Keset karmi talveilma
Lemmikloom võib saada külma.
Minu väike sinilill
Kallis, nüüd ma tulen, kui suvetuul,ning puhun ära kõik su mured suult,
ja ma loodan, et see rõõmu sulle teeb, nii suurt!
Oled mu elu kõige säravaim päike, kes kiirgab
koguaeg mu südames ja inimene, kes on alati minu jaoks olemas.
Kallim ma väga väga armastan sind,
ja sa oled minu väikene Sinilind !!!
Kallis, sind ma vaid ootan!
Sa oled mu pea sassi ajanud,sind ma ainult vajan.
Ootan sind nii päeval kui ka ööl,
mõtlen sulle kui oled koolis või tööl.
Kui pole sind siin minuga, siis igatsen ma sind.
Loodan, et mõtled sa nii nagu minagi.
Igatsen su olekut mu lähedal.
Ootan su hääle kaja mida nii väga vajan.
Sa oled päike, sa oled mu kuu.
Kui oled mu juures ei vajagi ma muud.
Ma tunnistan, et olen armunud sinusse,
kui sind ei ole siin siis on, see piin.
Tahan olla sinuga kõikjal, kus oled sa,
aind oma mõttetest välja ei saa.
Mis pean tegema nüüd ma.
Unistan sinust nii päeval kui ka ööl.
Ootan sind alati, sest tahan olla ainult, koos sinuga...
Naer
Valgust ja selgust sai tuba täis,su naeratus oli kui päike,
kõik ilm sai päikest täis.
Liivakell
Liivakellal laskem minnaoma liivast rada.
Pole vahet,
keda, millal
ja kus armastada...
Aga sulle
ütlen seda:
mul on oma rida -
tee, mida mööda minnes
sind
hea on meenutada.
Peale vihma
Kui vihmasadu oli lõppenud,tilkusid kuuseokkad tema järgi.
Üks vanamutt küttis sauna;
soe toss ei kuivatanud vihma jälgi,
suits korstnast niisama roomas maha
ja maadligi piku niiskeid naate,
siis kuuseokstega tüvest üles ronis
ja paiskus sealt igasse ilmakaarde.
Nii lõhnaski muti hoovis
soe ja vettinud suitsuvärskus.
Muti hoovis vanamutt
rätt kaenlas sauna poole astus,
jalge all vingerdasid vihmaussid
ja katki plõksusid tigude kojad.
Sauna samblased räästad tilkusid veidi;
loiku kokku voolasid vihmaojad.
Puhtaks pestud sõstramarjad
peegeldasid õhtust vaikuseheli.
Kuudist paistis koera käpp ja nina,
söögikausis lainetas mage meri.
Hästi korraks mutt nägi päikest,
see oranžilt kumas viivuks.
Saunauks vajus kinni. Koer sügas.
Tossulõhn venis taevasse õhtutriibuks.
Linnahall
Raske ja hallvastu maad surutud betoonilahmakas.
Lai, hiiglaslik, nurgeline, kohmakas,
trepid jooksevad üle turja,
astmeid saadab kildudeks purunenud lampide rivi
ja rivis rohtuv tänavaplaadikivi
jookseb samuti kaasa, edasi,
ikka üles, ikka üles!
Sealt näeb sadamat ja Soome laevu,
üle lahe teletorni puude süles.
Kuulen kajakate naeru
kui aerosoolikihi alla
vaikselt mattub kogu hall,
mattub kogu Linnahall,
muutudes Linnakirjuks,
mida laastab korrosioon,
seened, samblad, huligaanid,
meretuuled, meresool,
tilgatuks kuivand rahakraanid.
Uni - Ta põimis oma käe minu omasse ...
Ta põimis oma käe minu omasse,mul oli tunne et nüüd kukun koomasse.
Ta käsi nii soe
ning muu ei loe.
Kõik korraks nii hästi tundus,
kuid siis kõik järsult kaudus.
See oli vaid uni.
Lisas: 52eiko | Lisatud: 11.01.2017 18:20 | Otselink Uni - Ta põimis oma käe minu omasse ... | Saada e-kaardiga
Veendumus on südames
Veendumus on südames, mind armastad,mu sügavaimad haavad Sa parandad.
Su armastus on mõõtmatu
mis ei lase minust lahti eal
ja sa oled just seal,
kust sind otsida ma ei tea.
Ka kõige tugevama müüri mu ees,
muudad sa rahuks mu sees.
Kui olen kõige sügavaimas orus,
saadab mind su armastus.
Ja ma tean, et sa andsid end minu eest,
oma elu lunastades.
Veendumus on südames, mind armastad,
olen kindel oma Jeesuses.
Esimene kohtumine
See päiksekiir mis üleval paistab,see hetk kui suudlesid mind.
Su kaunid silmad,
MIS vólusid mind.
See hetk kui särasin,
siin!
Su soojad kallistused,
neid just ihkan.
Su ilusad huuled,neid kogu aeg hindan.
Tahaks sulle öelda armasta mind veel ja veel!
Su lóbusad naljad,
mind veelkord ajad naerma.
Sind suudelda soovin,
su kätevahele soovin!
Südameheadus
Südamest saabõnnesoove,
vaid südamesse anda.
Südames on nurki,
hoove,
kus ainult headust kanda!
Unistusemaa
Viplala ma olla tahaks,tinistaks, kui aega leidub.
Võluks heaks, kes olnud paha,
mured võtaks neilt, kes heitund.
Öötaevas särama seaks Kuu
ja päeval päiksekiiri jagaks.
Teeks nii, et suvi oleks kuum
ning karu ikka talvel magaks.
Ma teeks, et sõdu maal ei oleks,
ja katastroofid kaoksid sootuks.
Et näljas lapsi kuskil poleks,
ning täituks iga väiksem lootus.
Kuid elu kahjuks hoopis muu,
ei Viplalat must iial saa.
Nii läheb mõtteist muigel suu,
sest see vaid unistusemaa.
Aasta 2017
Las sellel päeval pole maas pehmet lund,Las külmataat lonkab nii kaua kui vaja,
Meil nii kui nii täna ei tule veel und,
Meil möödunud aastasse vaadata vaja.
Kes saavutas midagi väga suurt
Kel kannatust jätkus kinkida rõõmu,
Kes hävitas vananend kurjajuurt,
Kelle abil sai ühiskond värsket sõõmu.
Head vana ja uut mu kallis inimeseraas
Mu kallis kõige kaugem sõber,
Las uuel aastal kasvab õnneõite aas
Just seal kus vaja on kõik jalge ees maas.
Suss
Aknalaual oli suss,ta oli hästi kuss,
sest midu tuleb buss,
viib sind sinna,
kus on duss.
Vihmapiisk
Vihmapiisk tasa, tasa, kukub aknale, tasa, tasa.Nagu viibiks ta tasa, tasa, mõtles tulles ka: tasa, tasa!
Miks nii tuksud, rind? Tasa, tasa! Rahu otsib sind - tasa, tasa.
Rakvere jõulupuu
Ühel väiksel Eesti linnal,hakkas kuusest hale.
Metsa nad ei tahtnud minna,
raiumine vale!
Nii neil tekkis mõte hea,
sätiks pilpad kuuseks.
Keset linna selle seaks,
aseaineks puule.
Mõeldi, loodi - teos sai püsti,
rohelised lambid üll.
Rahva hulgas tehti testi,
tuli välja - meeldis küll.
Vanu aknaid teisel aastal,
laoti nagu klotse.
Ei me nüüdki metsa laasta,
see, kui appikutse.
Klaasid värvilised said,
näis, kui valgusfoor.
Murti müüte - ahelaid,
laulis kiidukoor.
Väikelinnas targad mehed,
nüüdki kuusk jäi metsa.
Kuuse moodi jõuluehe,
hammasrattaid ketrab.
Kellel meeldib, kellel mitte,
leidub neid, kes halab.
Ainult julgeil sünnib hitte,
kuusepuuke elab!
Südameheadus
Südamest saabõnnesoove,
vaid südamesse anda.
Südames on nurki,
hoove,
kus ainult headust kanda!
Uus aasta
Uuel aastal uued vead,ennast parandama pead.
End kätte võta sa,
palju rõõmu tunne ka.
Hoia terve täna klaas,
uuel aastal kohtume taas.
