Luuletused ja salmid igaks tähtpäevaks ja elujuhtumiks - leht 65
Läbi lume sahiseva
Läbi lume sahiseva sõidab saanike,aisakell lööb tilla-talla üliarmsasti.
Kena jõuluehte saanud iga metsapuu.
Seda ilu vaatab kõrgelt mõnus jõulukuu.
Sõida ruttu, saanikene, koju kirikust,
läbi luha, üle kingu, mööda männikust.
Kodus pannil jõuluvorstid särisevad ju,
kodus ootvad kingitused, ootab jõulupuu.
Kes elab metsa sees?
Kes elab metsa sees?Kes elab paksu metsa sees?
Kes elab metsa sees?
Seal elab päkapikk.
Seal elab väike päkapikk,
Seal elab päkapikk.
Mis teeb see päkapikk?
Mis teeb see väike päkapikk,
Mis teeb see päkapikk.
Ta saiu küpsetab.
Ta maitsvaid saiu küpsetab,
Ta saiu küpsetab.
Mis maksab saiapäts.
Mis maksab väike saiapäts?
Mis maksab saiapäts?
Viis hästi pikka paid.
Viis hästi, hästi pikka paid,
Viis hästi pikka paid.
Kelgusõit
Küll on kena kelguga hangest alla lasta!Oi, oi, kelguga hangest alla lasta!
Laial luhal säravad jää ja lumi vastu!
Oi, oi, säravad jää ja lumi vastu!
Lumehelbed helgivad, puiel ehted uued!
Oi, oi, helgivad, puiel ehted uued!
Kadakatel karjamaal seljas lumekuued!
Oi,oi, kadakatel seljas lumekuued!
Küll on kena kelguga hangest alla lasta!
Oi, oi, kelguga hangest alla lasta!
Jõulukellad
Tasa, tasa jõulukellad kajavad;üle terve ilmamaa
kajab laul nüüd rõõmuga:
jõulud tulnud ju!
Tasa, tasa jõulukellad kajavad;
taeva võlvil sädeleb
tähekese valgushelk:
jõulud tulnud ju!
Tasa, tasa jõulukellad kajavad;
kuusk see särab küünaldes,
rõõm on kõigil südames:
jõulud tulnud ju!
Tasa, tasa jõulukellad kajavad;
kõlab laste lauluhääl
rõõmurikkal helinal:
jõulud tulnud ju!
Aisakell
Üle laia lageda,lumivalge, uinund maa
sõidab linna jõulumees
kristalses täheöös.
Kaugelt, kaugelt Põhjamaalt
täna ruttab siia ta,
põhjapõdrad, kaelas kuljused,
on iidse saani ees.
Aisakell, aisakell,
kingul, orus, mäel.
Aisakella helinal meil
on jõulud jälle käes.
Täna jõulukuuse all
laste pilgud säravad,
õhtutund on ukse ees, -
kuhu jääb küll jõulumees?
Igas väikses käharpeas
juba salmid ammu reas,
küllap tarvis läheb kohe neid,
kui kuulda kuljuseid.
Aisakell, aisakell,
kingul, orus, mäel.
Aisakella helinal meil
on jõulud jälle käes.
Päkapikk
Nüüd päkapikk asub teele.Tal seljas on pisike märss.
Ja plaanis on jätta tal meelde
sinu väikene jõuluvärss.
Tal plaanis on õppida ära
see laul, mida sina tead,
näha korraks su silmade sära,
kuulda, kas sa ka viisi pead.
Päkapikk ei pea nimekirja
neist, kes teinud on mõned vead.
Päkapikk paneb nime kirja
neil, kes tahaksid olla head.
Sinu nime ta torkab märssi,
sinu laulu ta jätab pähe
ning ta aitab sul öelda su värssi,
kui see äkki sul muidu ei lähe.
Niisiis päkapikk asub teele,
õlal pisike naljakas märss.
Sina tuleta ruttu meelde,
oma jõuluks õpitud värss.
Pühad
Nipet-näpet, nikki-näkki,vorstikest ja verikäkki,
rasvast kapsast, paksu pekki,
sandikene saia mekki
jõuti jõulu ootes teha,
nääris ära närida.
Pühade eel
Nüüd päkapiku-mannidelon piparkoogid pannidel -
hulk poolikuid, noorkuid, kringleid,
parv tiibadega ingleid.
Seal sabatähte nähti ja
vist taignast kirjatähti ka.
Nüüd mannid käised käärivad
ja piparkooke määrivad.
Neil klopitud on muna seks.
Kui koogipind saab munaseks,
siis on see läikiv küpsena.
Nüüd koogid muudkui küpsema!
Siis päkapiku jussidel
on tallad tule sussidel!
Nad jooksevad ja rassivad
ja plaate ahju tassivad
ning lõpuks kõige julgemad
hõõgkuumad uksed sulgevad.
Nüüd lõhnu levib ahjudest!
Ja kel võiks olla kahju sest?
Lõhn tõuseb taevasinani
ja igaühe ninani.
Ning mõistab iga laps ja mees,
et ongi jõulud ukse ees.
On koogid ahjus tundi pool.
Siis juba kõikidel on hool,
nad võtta välja jahtuma.
Kuum peab ju veidi lahtuma.
Siis saab nad karpi laduda.
Ei või siit raasu kaduda!
Kuid meistreil lõhnus ülihäis
said kõhud niigi ülitäis.
Rikutud jõulud
Põleb kuusk ja põleb tubajõulumees on leekides
kahjut võime mõõta juba
miljardites EUR-ides.
Päkapikud üheskoos
põlenud on tuhaks,
naabrimutt end üles poos -
ei meeldind tal U2.
Ümbruskonnas kurjad koerad,
kuid ei enam haugu
see-eest hoopis peitu poevad -
bensiinitehas paugub.
Et sa jälle uuel aastal
oleks uue pikkusega
vaata, et ei jõuluajal
mängiks keegi tikkudega!
Sinu juurde
Kui ma küünlatule süütan samblakarva kuusepuul,ma ei karda, et Sind tüütan õrnad lembesõnad suul,
kauneid sõnu kõigil vaja, küllap ootad sinagi,
kuskilt kaugelt tuulte kajast nopin sõnu minagi ...
Metsakohin, küünlasära, varjud valgel lumeteel,
kas ma veel kord tulla tohin? Ootad sa mind ikka veel?
Väreleb küünlaleek kuusel:
selles on soojust, kui tunned,
selles on valgust, kui vaatad,
selles on soovid, kui usud
selles on soojust, kui tunned,
selles on valgust, kui vaatad,
selles on soovid, kui usud
Lisas: pistik | Lisatud: 07.12.2015 15:46 | Otselink Väreleb küünlaleek kuusel: selles on soojust, kui tunned, selles on | Saada e-kaardiga
Soov jõulumehele
Olen varsti sama pikkkui jõulumees,
olgugi et mul ei ole
habet ees.
Kinke tahan ikka saada
jõulumehe käest,
juba unistan ma kingist -
kõrgest suusamäest!
Kui ta selle kingi
teeb mul jõuluks valmis,
siis loen talle ette
pika jõulusalmi.
Taignarulli jõulupolka
Lullilööjaid köögipoolelainustki ei asu.
Tänagi neid jahupilvest
otsida ei tasu.
Lehetaignad, liivataignad,
sile-sale saiad.
Pirukaid ja piparkooke
nõuavad kõik maiad.
Naerutujus, polkataktis
plaadile ja ahju.
Kõiki kalleid sugulasi
ei saa näha kahjuks.
Tõravere Tõrva vahet
Naistevallast Narva
minu onu teerull tõttab,
sestap näen teist harva.
Talvel
Küll on kena kelgugahangest alla lasta;
kaugel luhal säravad
jää ja lumi vastu!
Lumehelbed hiilgavad
puudel ehted uued:
kadakatel karjamaal
seljas lumekuued.
Tihane ja varblane
aidaukse taga
otsivad ja ootavad,
et saaks iva aga.
Langeb mõni ivake -
üks kui teine varmas,
iga kehvem kestake,
näljasele armas ...
Küll on kena kelguga
hangest alla lasta!
Kaugel luhal säravad
jää ja lumi vastu.
Talveöö
Ju paistab vastu eha põhjavalgus;kuu tõuseb hõbehelgil ülesse,
kesk taevast udu õrnus, Linnutee,
ja tähed ilmuvad ... ja ööl on algus.
Puud seisavad kui valged kujud salgus,
pärg pandud pähe iga põõsale.
Õhk selge, ilm nii armas, vagune,
et unub talve karedus ja kalgus.
Ja iga kulukõrs, mis haljas lehtes
ei suutnud suvel aasalt õitseda,
vaid kõigist nägemata närtsis seal,
nüüd härmas, nagu hõbedases ehtes
autähtedega kaetud otsata ...
Kuukiired mängivad ta kuue peal.
Tuul ja kuus
Tuul:Olen Põhjatuul! Uhuu!
Raagu puhun iga puu!
Kuusk:
Siis kui terve mets on paljas,
kuusk on ikka ilus haljas.
Tuul:
Oot, sind sasin sedamaid!
Sa ju torkad mind, ai, ai!
Kuusk:
Ära tule, tuulevana,
minu okkaid puudutama!
Metsale on ehteks nüüd
minu roheline rüü.
Lastel meelgi nukker oleks,
kui ma talvel haljas poleks.
Mis nad jõuluks tuppa seaksid?
Mille ümber pidu peaksid?
Tänamatu
On okkaid täis mu elutuba,kas küsisid Sa minult luba ,
või arvad, oled nii sa popp,
kui seisad paljalt nagu mopp?!
Su kalli raha eest ma soetasin,
paar harduspisaratki poetasin,
Su tõin ma oma tuppa sooja
ja sina tänuks maha roojad?!
Mul siiski Sinust veidi kahju,
kui topin sind ma oma ahju.
Su raagudest ma tule läidan,
Sa oled tänamatu, väidan.
Unenägu
Õhtul sajab vaikset lund,varsti tuleb unetund.
Siis ma lähen magama,
unenägu nägema.
Ilus unenägu see:
valge, roosa, kollane.
Ja kui üles ärkan ma,
vaatan välja: must on maa.
Väga kurvaks muutub meel,
sest jõulumees on juba teel.
Astub saanist maha ta,
näeb ka tema - must on maa.
Edasi käib teekond jalgsi,
kohale ta jõuab varsti,
sest et kinke jagada
tahab meile ikka ta.
Vaat kus lops!
Salmid helged selges peas,kuusk ja küünlad valmis.
Igakord ei lähe kõik
nagu laulusalmis.
Üle lume lagedale
veab end meie manu
üldse mitte ainult üks,
vaid rida jõuluvanu.
Need on eilsed mardisandid,
varbad külmast kanged,
nende soovid tuleb täita,
nõudmised on ranged.
Vuristame salmid ette,
paps teeb kuumi drinke,
lõdisevad vanakesed
saavad palju kinke.
Vankritega, saanidega
Vankritega, saanidegaliigub päkapikukari,
jõulukingiplaanidega -
igaüks kui väle vari.
Vilksab korra akna takka
punav müts või hõlstiäär,
viuh! - Ja kõik on jälle vakka,
nii et uskuma või hakka:
päkapikujutt on väär!
Aga öösel kõlksab äkki
otse toas sul kuldne kell!
Kui sa ärkad, nikki-näkki,
piparkooke, jõulukäkki,
jõulukommegi on äkki
sinu aknalaudadel.
