Rõõmsad luuletused - leht 4
Pesupäev
Täna on pesupäev, täna on pidu,kodu on täis täna kausside ridu.
Kaussides leos on mu püksid ja särgid,
ema on kuri ja kõigiga kärgib.
Lippan ma sabas tal paljas kui porgand,
ema mu sussidki likku on torgand.
Mõtlen, et mis ma siin niisama kollan,
minust ju ka mingit kasu võiks olla.
Lähen ja lükkangi poti pealt beebi,
poti sees vahule loksutan seebi.
Puhun siis potti ja sealt tõuseb mulle
üles ja ümber ja silmagi mulle.
Veel korra puhun ja terve me tuba
seepi saab täis – oma toas oma luba.
Pea kogu lagi ja lamp särab seebist,
puhtaks me seinadki saavad tapeedist.
Lõpuks ma poti koos seebise veega
põrandavaibale kummuli keeran.
Lasen seal liugu ja nabani nalja
liust saan, mis libe on aknani välja.
Nüüd alles olla võib rõõmus ja rahul,
ema ja seep kui on ühtlaselt vahul.
Suur jahmerdamine
Paistab kaks jalga. keegi seal pusib.pusib ja sahmerdab. peidus püsib.
On korraga millegi määratu all ju.
Hästi ei oska, kuid appi ei karju.
Puntras on, üleni. laps ei saa sotti.
Näe, ajab seal tekki tekikotti!
„Luba, ma proovin,“ muheleb isa.
„Küll sina, pusserdis, oled mul visa!“
Võtabki teki. Ei sobi ju kosta,
et ega siis temagi õieti oska.
Kohmitseb, ähib ja puhib: „on kuhi!“
isad, näe, alla anda ei tohi!
Päev – see on otsas. Ka lootus. Ka muu.
Laps kutsub ema ja mees avab suu:
„Kuuled sa, kallis, ole hea, aita!
Meil on see lugu siin natuke laita.“
Ema teeb nii, et tuba jääb vait. Ta
sopsutab teki hetkega paika.
Hambapesu
On õhtu ja isa on andnud käsu,et nüüd siis toimugu hambapesu.
ja varsti voolabki vannitoas vesi,
lapsed on kraani ees mitmekesi.
Heh, poeg tuleb. pihus midagi varjab.
on kavala moega – poiss tunneb huvi:
„isa, kas sellegi hamba harjan,
mis suust just äsja ära mul tuli?“
Hommik
Uksel piidleb üks silmapaar,südames pisike hirm.
Seinal lepatriinud ja vikerkaar
eemal kollane sirm.
Siis silmab ta tuttavat naeratust,
kuuleb häält - nii pehme on see,
kaob hirm, ema sulgeb ust
algab uus lasteaiatee.
Aastad
Ei aastad Sult vii sädet ja tuld,särad meil ikka kui puhas kuld!
Lapsed
Kuigi tütar (poeg) on kaugelta kingib Sulle kõik.
Kõik päiksekiired,
mõtted, miljon lilleõit.
Kuid see kõik on ikkagi veel vähe,
ma kingin Sulle taevast kaunima tähe.
Tähe, mis kiirgab südamesoojust
ja suurendab õnnehoovust.
Sõbrake
Sõber, tule, sinu õla najal tahan nutta,jäta viin ja naised, õkva minu manu tõtta.
Sinu teise õla najal tahan jälle naerda,
tule ruttu, ära ütle, et sul pole aega.
Aita heita hellad lilled armastuse hauda,
aita leida lein ja vein ja katta peielauda.
Ööd on lühikesed veel, kuid pidu kestab pikalt.
Hästiröstit südame sain Kalamaya plikalt.
Lõkketüdruk
Lõkketüdruk läidab mehi,süütab südameid ja kehi,
südametega end ehib,
kehadega kaunistab.
Lõkketüdruk loob ja rõhub,
hingi joob ja ängi lõhub,
laksab ärksaks läppund õhu,
kerge, erk ja kaunis ta.
Põlejatesse jääb valguspaik,
läbi eluaja leekiv laik.
Nimi
Oled kandnud oma nime juba küllalt pikaltnüüd on aeg see ära saata-saadame ta pikalt.
Õhku lasta, maasse peita või siis hoopis merre,
tähtis on, et nimi UUS tooks õnne teie perre!
Meie pere suured ja väikesed
Meie peres olen minakõige väiksem laps,
lisaks mulle vennad, õde,
emps ja paps.
Nädala lõpus ootan koju
suurt õde ja venda.
Kui aknast näen, et tulevad,
siis kohe neile vastu lendan.
Teise vennaga oleme
tihti mänguhoos,
kuid kõige rohkem meeldib mulle see,
kui kõik pere suured ja väiksed on koos.
Lisas: 52eiko | Lisatud: 01.08.2016 20:05 | Otselink Meie pere suured ja väikesed | Saada e-kaardiga
Üks tüdruk
Üks tüdruk naeratas mulle,ei näinudki, oli brünett või blond.
Istus üksi nurgas, naeratas mulle
nagu paljudele siin naeratanud on.
Jalg üle põlve, kirjuis sukis,
tõusis pudel õlut muigel suule.
Süttis sigaret ses umbses ruumis
ning mu pilk põles tema huulde.
Siis tõusis, viskas mantli üle õla,
haaras käest ta mingist möödujast,
vedas teda rõõmsalt ümber nurga,
veel naeratas, kui minust möödus ta.
Nüüd mingem
Mulle meeldib Su asjalik ilmeja võluv naeratus, nii kena!
Oled kui keset kõrbe õitsev ime,
mind haarab lummus üle kogu keha.
Õitse, õitse kaunis ingel,
ole lihtsalt Sina ise.
Nüüd päikseloojangusse mingem,
säästmaks südant elust okkalisest.
DALAI LAAMA
Iga päev kui sa tõused,mõtle:
Ime on sündinud,
mulle on antud võimalus jälle ärgata,
ma olen elus.
Mul on minu imeline elu
ja ma ei raiska seda.
Täna ma kasutan kogu oma väge,
et end arendada,
et avada veel rohkem oma südant,
et kirgastuda.
Ma mõtlen kõikidest
ainult häid mõtteid.
Ma ei saa vihaseks
ega soovi kellelegi halba.
Ma teen kõik selleks,
et teisi aidata.
Õunad
Tulipunane õhk mida hingadpurskaevude vahel.
Voolab tasa su südamesse.
Kus sünnib üks soov.
Jäätund pisaraid voolab su põsel.
Sinu mõtete juures.
Sügisõhtu lõhna on tunda.
Mööduvas tuules.
Vaatan sind läbi jäätunud klaasi,
Loobid kastaneid vette.
Helekollaste pilvede paistel.
Võtad mind, kuigi ise ei tea.
Sinu peos on sadakond hetke,
Mis minust on meeles.
Ja taskutes pehmetes ootab.
Kord kastan, mis veereb su käest.
Sinu silmad täis on
Päikest. Valgust.
Ja sinu süda täis on
Õhtu algust.
Sina ise vaatad kuskilt kaugelt
Ja sa ei tea mis on ees.
Rõõmukild
Hea, kui põski paitab päike,kissitama pannes silmad.
See on rõõmukild nii väike,
siis, kui nässus juuli ilmad.
Kaldaliival naudin tuult,
mis lööb randa lainevahu.
Pole vaja miskit suurt,
vajan merd ja lihtsalt rahu.
Meri võtab, meri annab,
meri kauneid viise loob.
Laine adru randa kannab,
merehõngu ninna toob.
Tõmban lõhnu enesesse,
istun täitsa mõttevabalt.
Vaatan kaldalt kaugusesse,
õnnehetkes ennast taban.
Kõik hästi
Kui mul oleks saba –seda liputaks,
linnumaja iga puu
otsa riputaks:
linnulaul ja sõber
päästavad su elu,
kui on maasse tampind
heitlik linnamelu…
Lähen hoopis sinna,
kuhu jäetud ruumi –
pole vaatenurki
külmi ega kuumi,
hingan sisse-välja,
nagu templis kästi…
Laulan omaette –
ja jälle kõik on hästi!
Ingli nimi
Laps ootuses pilvedel istusja raputas kartlikult pead,
juba suukegi virilaks kiskus…
“Ei tea ju, mis saama mu’st peab…!”
“Ära muretse,” lohutas Jumal,
“Sul antakse ingel üks teele
ja ole ka tark sa või rumal –
ta juhib sind alati reele!”
“Kuis tunnen ta ära ja kas
on mingine nimigi temal?”
Siis naeratas Jumal ning vastas:
“Jah, inglite nimi on EMA…”
Sõprus on see
Sõprus,see on iluslohutab sind raskel ajal,
kui sinu päev on vilu!
Sõber aitab hädas sind
kui sul jalas isegi pind!!
Halleluuja
Ja päike tõuseb idast,loojub läände.
Tee pöörakuni sirge,
siis teeb käände –
ning keerab ette hoopis
teise pildi,
mis ära muudab eilse
hinnasildi.
See oli kõigest
täpselt sinnamaani,
kui minu tundeid seljalt lugesid…
Kes keeras vimaks pea ja
avas huuled,
kui vaikselt ääriveeri
kaissu pugesid?
Kakskümmend aastat
valmida võib salm,
nii nagu Cohen’il see Halleluuja…
Kuid tõesti – kui on
leivad ühes kapis,
ei ole aega süüa
ega juua.
Päevade tuba
Pojengide pööritav pirg,jasmiinide vapustav sära,
sireli loobumiskirg –
viiesed
nopitud ära…
Kaunistab päevade tuba
iga hunnitu-joovastav õis.
Lõhnadel levida luba,
sisse astuda juba kui võis!
