Rõõmsad luuletused - leht 3
Südameheadus
Südamest saabõnnesoove,
vaid südamesse anda.
Südames on nurki,
hoove,
kus ainult headust kanda!
Hingedeaeg
Ja sõigi tuli tahi äranii märkamatult jäi mind üks
Su nime taha süütan küünla
ehk siis ei jää nii hingetuks.
Kui oli hing ja oli tuba
ma tahtsin olla rohkem veel
ei küsinud ma iial luba
ma lihtsalt olingi.. vaid see..
mu käigud mõistmatud
ka endal
on sammud lühikeseks jäänd
nüüd kõnnin.. hingede alleel..
Juhus
Kui sügispuudelt langevad lehed,kaovad suvised suhted, juhuseks ja mehed.
Nüüd ta ärkab kell kuus,
kohvivee paneb keema,
hambahari suus.
Juuksed veidi sasises krunnis.
Ja jälle 10 kuud
istub ummikus
hommikuses tipptunnis.
Roolis trükib telefoniga chatis,
sobrab kõrvalistmel käekotis,
ah, seal ongi huulepulk,
mida ta otsis!
Meigib kiiruga;
teine käsi on roolil,
teine pilk esiaknas,
teise auto pidurituledel,
ja mõtted töömuredel…
Loodab, et riidepoodi
ei tule jälle mõni klient
püüdes vaid pugeda tema voodi.
Suvi on möödas, korralik on ta nüüd,
loeb raamatuid, käib teatris.
Mineviku ees ei tunne süüd.
Tööl voldib riiulile särke,
tõstab suuruse järjekorda,
naeratab kõigile klientidele,
kes ei lähe talle korda.
Tuleb mees,
tahab särki, ei tea mis number,
kuid tahab hea näha välja.
Tüdrukul kunagi oli ta number.
Nüüd mees viib abikaasa välja.
Neiu soovitab, müüb,
tuttav on see keha.
Suvi on möödas nüüd.
Ta üritab nägu teha,
et ei tunne seda tüüpi,
nimega Vallaline Olen,
kes suvel pakkus Pärnusse küüti;
ja tüdruk vastas „jah, tulen“
ning siis juhtus veel muudki.
Nüüd teeb, et ei tunne
ja peab seda juhuseks,
et suvel lihtsalt juhtus…
Juhtus juhuseks.
Saarevaikuse haiku
Mul meeldib vahestsilmitseda kibedaid
kadakamarju.
Sa oled mu kalju
Sa oled mu kalju ja vaid koos sinugasaan ma edasi liikuda.
Juba võitjaks saan end tunnistada, sest
kõik mis teen, teen südamest.
Vaid sinu sõna
paneb mind tundma kaitstuna,
sest sina oled igavesti minuga.
Olen tunda saanud su sügavust,
olen tunda saanud su sõna,
vaid koos sinuga saan püsti tõusta.
Nii lähedale pürgin,
kui eales tulla saan, sind jumaldan.
Naised kangast seadvad
Naised kangast seadvadkambri akna all.
Minu mõttekangas
hõlju ligidal.
Oh mu mõttekangas
ilma otsata!
Oh mu mõttekangas
ilma ääreta!
Ükskord oli tema
veripunane,
oli lumivalge,
helesinine.
Punane ja valge,
taevasinine;
südamesse paistsid
tähed, päikene.
Minu mõttekangas
katki kärisend.
Tuhatkorda temast
süda värisend.
Tükid tuule kaudu
ümber lendavad.
Kartes, õnne tundes,
leian räbalad!
Üks suu
Üks suu, nii vanakui mullake;
ja mõttis nägu,
nii vagune.
Ja mõttis nägu,
nii aus ta;
nii vaikne, valul
ja sõnata.
Nii aus, nii vaikne,
nii mullane,
nii selge ja õige
ja kullane.
See on mu ema,
mu mullake,
see on mu ema,
mu kullake!
Suvi
Märtsis lendab mõni tuviAastaaeg mul lemmik suvi
Direktoreid ju suvel pole
Ilm ei ole üldse kole
Suvel kooli ka ei ole
Vesi suvel väga soe
Ainult muudkui vette poe
Suvel on ka minu sünna
Sinna keegi ei saa minna
Eriti mul meeldib suvi
Rannas käia mul on huvi
Tütarlaps aprillis
Rõõmude vürtsiseid veinekevad mul rinda kallas.
Hurmas läks päev, aga teine
mustade murede vallas.
Nutuga naeru pooleks
pudeneb igal viivul.
Emba mind, et ma kooleks
lõkkele loitvail tiivul.
Issand, kas iial ei leita
kongi, kus koltun vahaks?
Vahel su peekrisse heita
kihavaid mürke tahaks.
Piinan ja petan sind armus.
Kui aga kihvatad raeva,
tunnen, et raudne su karmus
avab mul seitsmenda taeva.
Teretulemast kolmandasse dimensiooni
Teretulemast kolmandasse dimensiooniKoht kus ainus mis loeb on meie tunded
Koht kus pole sirgeid jooni
Vaid läbi tähtede lõppmatusse sa lendled
Tere tulemast maailma
Kus elu on muretu
Lihtsalt kerkid üle taeva
Ja kellegile sa ei kuuletu
Teretulemast osooni
Kus sü süda on vaba
Kus seadused eiravad relatsiooni
Ja sa saad ise valida rada
Nüüd me elame kolmanda dimensiooni alguses
Sest elus peitub õnn
Kas sa näed neid tundeid valguses?
Kas tunned mida tähendab rõõm?
Lisas: 52eiko | Lisatud: 17.10.2016 17:20 | Otselink Teretulemast kolmandasse dimensiooni | Saada e-kaardiga
Aeg ei peatu
Palju aastaid on möödas sellest kui olin väike,lapsepõlv on aeg, mis talletab mällu käike.
Minu jaoks polnud tähtsust sõnal " mood",
see mis ema kätte tõi, tuli selga panna nagunii.
Hilbud seljas õue tõttasin,
õde mulle järgi ruttas.
Õnneks polnud rohkem vaja,
kui värske õhk ja mängumaja.
Koos meil oli lõbu laialt,
isegi kui ema meid rajalt peatas.
Ema arvas, et meid ta keelata suutis,
aga kohe kui pea keeras,
siis meie suunda muutsime.
Naersime ja kiirustasime eest,
nägime kuidas ema vihast kees.
Kas on olemas...
Kas on olemas sõpru,Kes meid kasutavad?
Kas on olemas sõber,
kes vigadeta?
Kas on olemas pahandust,
mis lõppeb halvaga?
Kas on olemas koera,
ilma sõbrata?
Ära hülga sõpra,
kui ta hädas.
Ole talle toeks,
heas ja halvas.
Igaüks vajab kedagi,
kelle najal nutta.
Ta loodab, et tal on keegi,
kellele mure jätta.
Sõprus ei piira vanust
vaid kurbust.
Kui keegi pole piisavalt tugev,
see on andeks antav.
Sa olla võid sõber vanemaga
või mõne nooremaga.
Kasvõi pigemaga
või lühemaga.
Pole olemas sõpra,
kes hülgab.
On olemas vaenlane,
kes vihkab.
Sõbrad ei ütle hüvasti
vaid nägemist.
Sõpra on lihtne kaotada,
aga teda tagasi on raske võita
Kõnnitud sammud
Ma kõnnin sammu,mida olen juba käinud.
Sest kunagi ammu,
mul elu siit läinud.
Aega, mida ei saa tagasi,
lapsepõlv, mis maha magasin.
Aga kas tahangi tagasi?
Elu läheb ju edasi.
Eks ma varsti proovin uuesti
Vaatab, kuidas välja tuleb.
Elu
Mis on meie mõte,mis on meie missioon,
kui vajalik on lõke?
Kas tulevik on me visioon?
Kas me vajame teisi,
või piisab ka endast.
Tahad kodu või reisi,
või pilte iseendast?
Äkki elu on minevik,
kuid nägevus on tulevik,
sest tegelt puudub olevik,
see on Võsu alevik.
Kas sa lihtsalt töötad,
ei mõtle elu peale.
Paar koni ära suitsetad,
naeratad sellepeale.
Aga vaata taevasse ja mõtle
me pole siin ainukesed,
niiet võta kätte ja ütle,
et sinus peitub universum.
Sõber ja semu
Tõeliseks sõbraks ei igaüks kõlba,sõber peaks olema aus ja ka truu.
See pole sõber, kes haakumas hõlma,
kui uudistest januneb - lõtv siis ta suu.
Tõelisi sõpru leida on raske,
seda meist igaüks ise ka teab.
Seepärast petta ärge end laske,
sel, kes lobiseb, suurustab, neab.
Hea, kui leidumas semu, kes mõnus,
kellel kosta saad muret või saladust.
Kelle seltsis on igati meeldiv ja lõbus
ning sa tunned, et tema see õige just!
Emake
Ema need lillednopitud said.
Sealt okaspõõsa alt,
ei kartnud ma enam seda
okka tehtud valu,
kartsin valu jääda ilma,
ilma jääda sinust ema.
Kaotada su teadmatult järsku.
Samalajal kui pingutan
kaugel eemal,
et tõestada,et suudan ja hoolin
näidata, et täidan kõik sinu soovid,
mida väiksena lubasin.
Lubasin saada rikkaks
ja kinkida sulle maja,
maja koos uhke auto
ja tagataskus lennupiletiga
soojale maale,
kuid juba said sa
kõrgel maja, uhke auto
ja lennupiletit polnudki vaja.
Ehakivi
Ühe kauge, kaugemere kaldal
seisab uhkelt iidne rahn.
Igal õhtul,
kui päike loojub,
lamab kivi seal
ning ootab teda.
Nii aasta aasta järel
ning sajand sajandisse.
Liikumatuks tarnunud
ja vahel tundub,
et ühte ajahetke
kinni jäänud.
Kord mõistnud
sõbra kurvastust,
värvib päike nüüd
igal ehal
taeva hõõguvpunaseks,
et ka kivi leiaks lohutust
imetledes silmapiiri.
Tahaksin rääkida
Ma tahaksin rääkida lugu,et kuidas kõik alguse sai,
et kuidas sa tulid ja mulle.
Korraga selgemaks sai,
et maailm ei olegi väike,
kuid tee ei olegi lai.
Et tunded on tunded ja neile
rajaneb sepik ja sai
ja mõte ja meeled ja mälu
ja kohati kohatu kolu.
Sunnid ja süüd ja seadus,
kõik väärtuslik,
elu ja olu´.
Kaks tüüpi
Mingid kaks tüüpi küsisid sinu kohta.Ma ei andnud neile sinu numbrit, andsin aadressi!
Lubasid sinu juurde tulla.
Nimed on õnn ja rõõm!
Hommik
Uksel piidleb üks silmapaar,südames pisike hirm.
Seinal lepatriinud ja vikerkaar,
eemal kollane sirm.
Siis silmab ta tuttavat naeratust,
kuuleb häält - nii pehme on see,
kaob hirm, ema sulgeb ust.
Algab uus lasteaiatee!
