Rõõmsad luuletused - leht 2
Sõbrale
Olgu igas su päevas päikest,isegi kui õues lööb äikest.
Jäägu igaveseks su südamesse headus
see on õnnevalemi kolmas seadus.
Olgu su mõistus sama särav
siis on iga värav su eluteel päral.
Vistel, vastel poisikene
Vistel, vastel poisikene!Ei vistel toassa istu,
Vistel istub vainijula,
Kükitab küla vahela,
Ootab linu laskejaida,
Kelgu peale istujaida;
Kes läheb liugu laskemaie
Selle kasku pikad linad,
Pikad linad, lahked linad.
Liugu ja laugu - Liugu,
laugu laste jalad,
Sia jalad ja vastla jalad;
Linad liuu laskejalle
Tudrad tuas istujalle
Hebemed eest vedajale
Takud taga tõukajale;
Kes ei tule liugu laskma
Selle linad likku jäägu
A'a alla hallitagu
Seina ääre seenetagu
Kes ei tule liugu laskma
Kasku kaske kaela peale
Õunapuu õlade peale
Niinepuu nisade peale.
Kuuvalgus
Kuuvalguse paistel,Sillerdavas vees.
Hõbenaised, kaelas kuld kee.
Vaikse tuule käes lehvivad juuksed tantsimas.
Siid sinine sall kaelas neil,
Nii ilusad et vees sulavad.
Vesi on rahul, kingitused kätte saadud.
Ära ole õel
Ei taipa,miks sa oled õelSa parastad ja põlgad,
Sa ootad halba, muie näol,
Ka nõrgemaid sa solvad.
Ehk oled liiga haiget saanud
või tahadki nii näida?
Sind keegi pole armastanud,
selg sirge püüad hoida.
Nüüd valud,piinad purusta,
saa lahti murekoormast.
Siis saatus sind ei unusta
ja hakkab rõõme tooma!
Iga puu on hiis
Iga puu on hiis -põlislaane seeme.
Hoiab ümbert maa,
nagu meie teeme.
Paigalseis või reis -
üks ja sama tiir.
Iga homset algab
kuldne päiksekiir.
Ponid
On ponid punased ja sinisedon pehmed ja karvased
Rõõmsad ja lõbusad kui mängivad
sõbrad kui üksteisega hängivad
Unes sinagi võid olla üks neist
punane või sinine
pehme ja karvane
Rõõmsalt ja lõbusalt mängida
teiste ponidega hängida
Kuis hommikul sa ärkad, kaasa võta kõik tore see...
et terve päeva saaksid,
saaksid koos emmega issiga mängida
Rõõmsalt ning lõbusalt
koos emmega ja issiga hängida
Liilia
Mu lemmiklill on liilia--nii uhke,väärikas ja puhas...
Ta kedagi ei kummarda
ja õitseb kuningatekojas.
Ei palu iial imetlust
ja halastust ei kerja.
Ta ise ongi.....imetlus,
nii pilkupüüdev,lummav.
Kui mõtteis möödud temast,
siis lõhn sind seisma sunnib.
See liilia nii kena,
et lille poole kõnnid.
Ma tahan olla liilia....
see, tabudeta õis.
Ka päevi tahan nautida....
nii elada veel võiks.
Augustikuu
Augustikuu tõi elule pöörde...Jah,elu teeb ikka neid kurvikaid keerde.
Seisan ma vihmas ja kaugusse vaatan,
Ise ei teagi,mida siin ma nii ootan.
Kas tahan ma piiskadelt puhastusvett?
Enam ei piira mind ahistav kett.
Kas ees on elu mida praegu ei ole?
Kas tean mina isegi,kes ma just olen?
Augustikuu tõi elule pöörde:
Pea hoian püsti ja igatsen rõõme
FB
Just Sinuga räägin,mu sõber...Hea on,et sind ma ei näe.
Nii saan ma öelda kõik hingelt,
Mõttes õlale panna sul käe
On raske alla suruda mõtteid,
Öelda seda,mida öelda ei saa...
Veel olen iseenesel ikkes,
Kuigi olla tahan ma uudismaa.
Teistele tundun ehk nõder...
Sära põues,ma päikest veel näen.
Ei suuda hoida ka pinget ---
Olgu valla kõik rõõmude väed!
Ütle,kas tahad sa olla mu sõber...
ära kuulata,mis tõi jälle päev?
Soovid ehk ise ka avada hinge?
Tähtis on --- seda keegi ei näe!!!
Rõõmule lahti
Nukrus koob härmalõngadest võrku...Ega sa ometi sinna ei kuku?
Kevadel jäta küll kurbus sa maha;
Aurab ju muld; uus elu saab koha.
Looduski piisavalt jõudu meil annab;
Teretab päike,meri tahet edasi kannab.
Ees on kõik ootused,soovid ja võidud,
Uued on tuttavad,kaugemad sõidud.
Elu nii ilus kui märgata tahad...
East ma ei räägi --- selle salgame maha!
Jagame mured kõik naljaga pooleks,
Võimatu jätame saatuse hooleks.
Ära jää kaugeks,ära sulge end sahtli,
Ole sa ikka veel rõõmule lahti!
Kõik on siin
Veel üks õhtu täis ööbikuid,keda sina laulmas ei kuule.
Sest sa kulged kusagil mujal
ees mu aega või taga ei tea.
Need sumedad suveõhtud
saavad su karedat naeru täis
värskelt sadanud vihmaga
jätad maha moondunud aja.
Meist peavad saama need
keda usuti vallutama õhtuid
üksteise kaisus ja maailma
mis loodigi meile kahele, tea.
Haavad me hinges raviti, kui
leidsime end teineteisest üles.
Keegi enam ei saa lõhkuda
nii nagu meid lõhuti kaheks.
Tule, sest ainus kes hoolib
peidab end sinu silmades.
Lähme ja võtame taeva alla,
et te näeksite - kõik on siin,
selles õhtus igavesti lukus
meie õrnades südametes
otsimas paremat.
Kuid kõik on siin...
MINA!
Rohekad hallid silmadKuu valguses vastu kajavad.
Tume pruunid kiharad
Tuule käes lendlevad.
Nobedad näpud,
Klavetuuril siblamas.
Mina, mina olen see,
See salapärane luuletaja.
Me oleme jumalad
Väikeste loomade väikesed hingedon meie käes ja meie ei näe
sammume üle ja laseme mööda
oleme ise ja meie on päev..
väikeste loomade väikesed hinged
vaevlevad tihti ja meie ei näe
ei näe kuidas verele kisuti koonud
kuidas näpistas nälg
ja lõppes neil päev
me oleme nende jaoks justnagu jumalad
julmad ja isekad, isegi rumalad
me anname neile, mis üle meist jääb..
nemad annavad kõik.. ja nii iga päev..
Pühamaa
On's iga ilus tubapüha ruum?
Samm tihti otsib pinda -
külm, ei kuum...
Silm sageli seab silda
üle vee,
kuid hoopis, palju kaugemalt
käib tee...
Kus pesa teeb siis pühadus
Maa peal?
Siinpoolsus kohal on
ehk mujal, seal?
Ports priiust äkki enne
luua vaja?
Eesminejad vast valin'd
teise raja...
Maa ise teab,
mis oma'l pühaks peab!
Sa - inimene - osaled,
kui veab...
Kui usaldad, et Maa
on pühamaa!
Nii tarkadega
eksida ei saa.
Jooga
Päev selja taga ja vaja on otsad tõmmata kokku,mis omajagu puntras ja lahti veel harutamata.
Keha väsinud ja peas on ülekuumenemise ohtu,
mis oskamatusest on jäänud jahutamata.
Küll eksisteerib ettekujutus fantaasiamaailma
pärusaladel asjatoimetuse läbiviimisest,
Kuid pole õnnestunud viia ettekujutust
fantaasiamaailma pärusaladelt läbi.
Seega reaalses situatsioonis on arenguruumi
ülearu teooriast praktikasse ujumise tiigis.
Siin süütunne oleviku ja mineviku kaalukausil
kummalegi poole ei kaldu ja seisab pidevalt viigis.
Joogatamist võiks õppida aktiivselt ka praegu,
mis oleks võinud olla kooli kohustuslike ainete kavas
juba ammu, olgugi et: „Ei ole paremaid, halvemaid aegu,“
nagu kirjaduse tunnis, kui Alliksaar mu teadvust tabas.
Konte ragistama täna veel ei hakka, endist viisi maandan end
ja pistan hamba alla tüki juustu ning paki šokolaadikomme,
Enne unumist üleannetuste rohkuse tõttu hurjutan end
ning lootusega sulen silmad, et ehk õpin joogatama homme.
Armsad vanemad
Mul on hea ema ,nii armas on tema.
Mulle meeldib ema,
sest väga lahke on tema.
Mul on ka hea isa,
aga tema ei salli kisa,
ta on nii lahke isa
ja tema on väga visa.
Minu õlgadel sinu lõhnane sall
Põline mets ja käimata rajadpeidan sinna end kui sind vajan
metsas tuul mängib ürgset viisi
enda siia su juurde viin siis
Pole valskust kõrvades kuulda
ainult kamin ning nende puud ja
ma tulen ja tuled siin süütan
leegi keeli puudele püütan
Kuumus kõrvetab põskedel puna
käed kutsuvalt hüüavad… kuna
heidan seljast vettinud riided
võimas jõudu täis tuli mind piidleb
Kriuksuvad lauad jalgade all
alasti õlgadel sinu lõhnane sall
ma ei aima su tulekut ette
ilmud pildina minu ette vette
sulen silmad just nii sind vaatan
Su ootamist hingega jaatan
uks avaneb seisad seal lävel
tulid, et öelda… ma ei lähe
Lisas: 52eiko | Lisatud: 26.01.2017 20:12 | Otselink Minu õlgadel sinu lõhnane sall | Saada e-kaardiga
Naer
Valgust ja selgust sai tuba täis,su naeratus oli kui päike,
kõik ilm sai päikest täis.
Südameheadus
Südamest saabõnnesoove,
vaid südamesse anda.
Südames on nurki,
hoove,
kus ainult headust kanda!
Südameheadus
Südamest saabõnnesoove,
vaid südamesse anda.
Südames on nurki,
hoove,
kus ainult headust kanda!
