Rõõmsad luuletused - leht 7
Sõprus
Sõprus kui tulukesed pimedal teel.Sõprus kui sära silmas.
Sõprus kui rõõmsam meel.
Sõprus kui näed päikest igas ilmas.
Koos veedetud päevad,
mis talletunud mällu.
Seda aind me mõtted teavad,
et aind meis jäävad need ellu.
Sa ei pea midagi küsimagi,
et teada minu mõtteid.
Sa ei pea mult uurimagi,
et teada mu elu tõkkeid.
Sõbrad on selleks, et jääda,
et nutu teha naeruks.
Sõbrad on selleks, et näha,
ka siis, kui keegi teine selleks ei vaevuks.
Sellest kõigest lahti me ei lase,
ei tohi lastagi sel minna.
Mu süda on Sinu ase,
alatiseks võid jääda sinna.
Tõelisi sõpru kohtame harva,
tõelise hingega keha.
Tõelised sõbrad seest on kullakarva,
iseend saame taoliseks teha.
Me ei taha tunda kaotuse valu,
me ei taha näha lähedast võõrast.
Ainult ühte Sult, Sõbrake, palun-
ära lakka endaks jäämast!
Emale
Tean Hinge üht, mis nii ustav,teist sellist ei leida saa.
Ta najal võin tühjaks end nutta
ilma häbi tundmata.
Tema kannab mu mure ja valu
ning see iialgi koormaks ei muutu
ja Ta midagi muud ei palu,
kui vaid leevendust anda Ta suutnuks.
See Hing on mu Ema - vaid Temas
peitub rahu ja hingesoojus.
Talle mõeldes on alati kevad
ning südames elab noorus.
Hea sõber
Mul on sõber hea,tal on tark pea.
Vahel mängime me murul,
pärast käime me ostlemas turul.
Talle ei meeldi pillida
talle meeldib hoopis grillida,
või vahel sõpradega tsillida.
Temaga koos olles on muretu pea
ta on ikka väga lahke ja hea.
Juuni
Kui kollane võilill on päike -soe lillelõhn juures on tal.
Sa endale tundud nii väike
nii puude kui päikese all.
Suur heinakõrs sulle on suuni,
kuid putuka jaoks on ta puu…
On heinakuu, jaanikuu, juuni -
kuum maasikamaitsemiskuu!
Valgus
Suur tuul ajab talvist prahtija traadid tinisevad.
Nüüd päikene pääses lahti,
päevad on sinisemad.
See tuul on veel külm ja rõske,
käed muudab ta karedaks,
kuid valgus silitab põske
ja südant teeb paremaks.
Sinu silmis
Ma vaatasin Su ilusatesse suurtesse silmadesseja ei enam pilku pöörata saa...
ma vajuksin kui sügavale unne - seesse lummusesse,
ega tea, kas mu jalad veel puutuvad maad.
Sa naeratad, mu süda peksleb, värisevad käed.
Tahaks lausuda... öelda, mida kõike tunnen ma.
Lummatuna vaatan Sind, ma päikest Su silmis näen.
Silmad täis imetlust. Tühja tuult ent püüdmas olen taas.
Metsas
Vaikselt metsa vahel kõnnid,pehme sambla pääl.
Ümberringi kõrged männid.
Üksik linnuhääl.
Pehme, vaikne tuulesabin
männiladvikus.
Lendva linnu tiivaplagin
võsapadrikus.
Kuskilt vindi lauluviis,
kostab mulle kõrvu.
Pihkudesse nopin siis
metsalilli õrnu.
Meri
Armastan, kui vahusuulkohisedes oigad.
Partneriks suur marutuul,
hülge kombel loivad.
Armastan, kui tekib jää
külmetades hangub.
Petad silma, et ei näe
kuhu laine randub.
Armastan, kui vaikselt vaod
kuuga unehõlma.
Silmapiiril taeva kaod,
liites maad ja ilma.
Sõprus
Kes kindlat sõprust,kalliks peab ja
õige sõbra väärtust teab
See ikka õnnerada käib
ja kõikjal on tal sõpru häid!
Sõprus
On sõprus see kui õla kõrval õlgja ühte sammu astub teie jalg.
Miks? Milleks iial sõber sult ei küsi.
Ta aru saab kui tahtmine on tõsi.
Nii enamasti poolest sõnast juttu taipab ka
ning silmist loeb mis öelda tahtsid sa. Võib juhtuda, et sõber sõbralt naha koorib.
Kuid õige sõber sellest üldsegi ei hooli.
Ta oma naha laotab sõbra jalge ette
ja võõras kohas sõbra eest veel hüppab vette.
Ta pea tulle pistab kui see sõbra soov
Ja vanaks saab, et sõber näeks ta kõrval välja noor.
Nüüd üle jääb vaid mõelda kas ka sina ise
teeks sama – või on sinu panus veidi pisem.
Kui kõik on korras, leiad ,et sa sama teeks.
Siis õigeks sõpruseks on avatud kõik teed.
Tormavas tuules
Aja tiksumist kuuleb,valgus on vajunud maha,
mõtted on sulanud suule,
laul lendab merede taha.
Hinged on lubatud kuule,
ruunid on vanade huulil,
rahu on südames suures.
Mõrudalt lõhnavas tuules,
hõimlased ootavad hiies,
hallide tammede juures.
Nendega kohtud sa täna,
hingavas tormavas tuules.
Elatud elu
Ainukordne on elatud elu,iga samm, iga saatuse pööre,
su hinge ja südame ilu,
mis heiastab sinu loome.
Mõtted, teosed, maalitud pildid -
vaimne pärand su elu pärast...
Nagu kaunid õitsevad lilled,
mis sünnivad vaid hinge maailmast.
Õnn
Õnn, et keelati ja kästi,õpetati, tehti pai...
Õnn, et kasvatati hästi-
nõnda lapsest asja sai!
Koolitee
Lasteaed jäi seljataha,ees sind otab kool.
Olgu saatjaks sellel teel
sul püsivus ja hool.
Lootused
Me iga päev paremat loodame,Me õndsamaid tunde ootame.
See lootus meid pidevalt petab,
See ootus meid abita jätab.
Kas keegi päriselt mõelnud, miks on nii?
Ehk tahame liialt kiirelt põgeneda siit..
Ehk on me lootused, need liialt suured,
Nii suured, et isegi ära ei jaksa viia tuuled
Mida teha, mina tean,
Rahulikult olema pead,
Viska mured, unusta lootused,
Sea endale lihtsamad ootused.
Kui oskame õigesti käituda,
Võivad lõpuks soovidki täituda,
Ära anna alla, tegutse edasi,
Eluring käibki ju sedasi.
Kevade algus
Pikemaks päevad sirguvad –rohkem jälle on valgust.
Mahlad pungades virguvad,
aimates kevade algus.
Pea püsti
Ära ütle, et elu on inetu, halb,oma koormat et kanda ei jõua.
Ole uhke ja sirge sa saatuse all,
ära iialgi paremat nõua.
Varja maailma eest oma pisaraid,
rõõmu selle eest kõigiga jaga.
Pea meeles, et alati õnnemaid
leidub murede merede taga.
Ära kadesta naabrite varandust,
vaeseid iial ei tülita vargad.
Hoia puhtana enese armastust,
hoia sõnu, mis siirad ja hardad.
Ära ütle, kui hommik on ududes hall,
et päikest sa enam ei oota.
Vaata ringi – nii palju on ilusat ees,
tuleb uskuda ainult ja loota.
Ära kuuluta tundmusi tuultele,
kergel käel ära südameid loobi.
Hoia mõistust ja hellust ka muudele,
sest tagasi põrkuvad hoobid.
Ära ütle, et elu on inetu halb
ja väsinud oled sa vaevast.
Püüa alati aimata pilvede all
sinist lapikest heledast taevast.
Kevade ootus
Linnupojad sünnivadsellel korral aafrikas.
Suve pole kuskilt näha,
jäänud on vist mägede taha,
aga käes on alles aprill,
härma tõmbab mehe prill.
Uue algus
Muutub aeg ja muutub maa,sinna parata ei saa.
Päike varju kannul käib,
vahel elu raske näib.
Rõõm ja naer on käsikäes,
kurbus pisarate väes.
Helgus lootusega koos,
valus okastega roos.
Tuuleiil meid jahutab,
meri tormis vahutab.
Igal asjal ots ja algus,
ööle järgneb päevavalgus.
Tuksub süda elule,
väikelapsel lelule.
Algab uus, kui ring saab täis-
kõik, mis vana, uus siis näib.
Elutunne
Mulle meeldib elada ja tunda,nautida mahaheidetud kulda,
kasutada võimaluste mitut suunda
ja raputada maha olmemulda..
