Rõõmsad luuletused - leht 6
Muutus
Ära hinga,vaid kuulata.
Keeldu mürast, mis matab,
omasta vaikuse embus.
Meenuta vaid head,
mata halva vari.
Avarda mõõtmelist pinda,
seda ei saa keelata.
Vooli pehmet helitust, mis katab.
Loovuta külm, kalkuleeritud karmus.
Unusta kõik vead,
tereta mis parim.
Kurjast heaks saab alati minna,
minevikku alla neelata.
Amsterdam
Silmapõhja peegelduspilkupüüdev pilt:
pilvevatis päike ja
Amsterdami silt.
Mõnikord on vajalik
lihtne otselend…
Kannad oma pagasit,
kuni leiad end.
Kalleim aare
Iga laps on emale kalleim aare,justkui kaunis oaas kõrbesaarel.
Ta suu, väiksed pihud ja süütud silmad,
toovad suurt rõõmu, kui sünnib ta ilma.
Ema hool ja hellus last edasi viivad,
annavad jõudu ja tugevad tiivad,
et laps elus õnnelik olla suudaks
ja ema elupäevad nii rõõmsaks muudaks.
Päike, rand, meri
Ütlema ei pea me headaega,sest veel on aega,
nautida seda mis meil on,
võtta kõik mis on siin ja praegu.
Mäletada kõike hiljem veel,
et see kannaks meid kaugele.
Päike, rand ja meri,
ei sellest me ära ei väsi.
Lähedased inimesed, kes selga ei pööra,
nendega koos saame nautida,
seda hetke kui kõigil on aega,
suvele anduda.
Lõputult pikk on päev,
ja kui koos sinuga
saab seda mööda saata,
nii võiks alati minna.
Aeg on nautida kõike,
mida tal meile pakkuda.
Päike, rand ja meri,
ei sellest me ära ei väsi,
meeletu suvi
ei saa see niipea läbi.
Ainuke soov, koos sinuga
see aeg mööda saata.
Suverõõm
Suvi küps on astund aeda,näe pihlal kuis veretav toon.
Nii raske endasse kaeda,
kui allikast sõõmu sa jood.
Perspektiiv
Ma ei taha rahvatantsu,Paganat ja Kaval-Antsu,
Vargamäed ja Kivirähki,
ahnet naist ja väega vähki...
Tahan olla metsa poole,
sisu luua oma loole,
järgida, mis muutumas -
tiivad pilvi puutumas!
Kodu
Meil aia-äärne tänavas,kui armas oli see!
kus kasteheinas põlvini
me lapsed jooksime.
Kus ehani ma mängisin
küll lille, rohuga,
kust vanataat käe kõrval mind
tõi tuppa magama.
Küll üle aia tahtsin siis
ta kombel vaadata:
«Laps, oota,» kostis ta, «see aeg
on kiir küll tulema!»
Aeg tuli. Maa ja mere peal
silm mõnda seletas --
ei poolt nii armas olnud seal
kui külatänavas!
Armsam
Astu julgelt ligi armas,minu õla najal võid sa nutta.
Poeta pisara haaval,
ära rutta!
Sinu elusoojast õhkav ihu,
hellitab mu embuses.
Kui meega õrnutsenud piim,
ole rahus, miski pole nihu.
Sulle toetust anda on nauding
mitte piin.
Ükskord
Ükskord ma paistsin väljast,kuid muutusin kordades seest -
ja enam ei tuntud mind ära,
kui vaadati tagant või eest -
ära tundsid vaid need, kes kõrval
käsi hoidsid ning toetasid õlgu...
Neid minagi siiani tunnen -
sõna-haaval nii tasudes võlgu.
Pisike puu
On kasvamas kuskil üks pisike puu,ta rohetav võra on habras ja noor,
veel nõrk on ta tüvi ja lühike juur,
nii pehme ja sile ta õhuke koor
kuid temagi loodab, et ükskord on suur.
On kasvamas kuskil üks väikene puu
ja kardab see puuke veel raju ja tuult.
On kasvamas kuskil üks pisike puu
ning vajab see puu sinu sõprust ja hoolt.
Vanaema kirsipuu
Varestele meie kirsseanda küll ei taha,
tühjad varred muru sisse
puult pudeneksid maha.
Seega olen varem kohal
kui nad saavad aru,
tundku seekord omal nahal
pill on üpris mõru.
Nõnda siis ma tasahilju
kirsipuu all rohus,
lugematul arvul marju
juba ongi kõhus!
Elulõng
Oled suur ja sügav,lai ja pikk ja vaba...
Aga nagu teistel,
ainult üks on naba.
Selle ümber tiirleb
õitsev elulõng -
kõige ette, taha
ulatub ta hõng.
Rahulolu
Homme saan ma vanemaks,Kuid olen siiski noor.
Kosun kiirelt kui hanemaks,
Ma olen piima peal koor.
Rammus on olnud mu senine elu,
Täiusest puudu vaid raas,
Lahjemaks minemist ei tõota melu
Ja liblikad lendavad taas.
Lõpupidu
Näpust tõmmatud said pinnud -selles ringleb sirav sõrmus.
Lennugeenidega linnud
pole maandatavad põrmus.
Kogupaugust lahvab õhku
nende tihe-tore parv,
suurenedes ühe-haaval
lugematuks paisub arv.
Õppides ja õpetades
kasvab kõigil silmasära…
Järgmist astet lõpetades
rõõmuga sealt lendad ära!
Salarõõm
Vaikselt vaatasin taevasse –helesinine, vaikne ja puhas.
Lauluviis võttis mu kaenlasse,
muremeel pudenes tuhaks.
Ei otsinud enam ma kusagilt kaugelt,
armastust, hoolitsust, rahu
see voolas mu hinge külmalt ja raugelt,
korraks eemaldas argise vahu.
Tundsin, et laps minu sees varem valmis,
polnud üksinda olema teel.
Kuid tunne, et olengi väärtuslik, kallis,
sai kindlamaks, kindlamaks veel.
Aastaajad
Kui talvel palju lund kord sajab,siis kaetud on iga maja.
Siis möllab lumi ja viliseb tuul
ja lumemütsid igal puul.
Kui maakera päikest näeb,
siis on kevad käes.
Nüüd lehtib iga puu,
ees on märtsikuu.
Kui aastas kuid on möödas viis,
rohi hakkab kasvama siis.
Suvi on elu algus uus,
siis tuleb kord päikesevalgus.
Kui ükskord puudelt lehti langeb,
siis näha kuskil veel pole hange.
Kui iga loom kord urgu trügis,
siis oli kätte jõudnud sügis.
Pühendus
Patrickus töötab üks ilus neiu,kes igasse päeva päikese toob.
Ta alati rõõmus, positiivne on,
seepärast teda näha on soov.
Igal hetkel, kui silma sul vaatan,
sügav rahu hinge poeb taas.
Nagu poleks taevast ilma maata,
sinule mõtlemata kuidagi ei saa.
Tahan pühendada need read sulle,
kirjutasin just need,
sest sa oled ilus
ja meeldid mulle.
Siis, kui kõiki sõnu ei kuule,
las räägib pilk ja süda lööb,
las tuul loeb mu suletud huultelt
ja soovib sul´l head ööd.
Mannavaht
End tunnen kui kausitäis mannavahtu:laisk, kuid ometi rõõmus ja roosa
Just nagu peenar, mis kasvanud rohtu
libledest sirgumas luule ja proosa.
Väike lind
Puuoksal laulab väike lindLume alt tuleb välja maapind
Mul on rõõmus meel,
Sest jalgrattaga sõita saan teel
Koolis algab viimane veerand
See on päris karm
Aga kool lõppeb varsti
Seepärast on mul tuju hea.
Värviline elu
Meil kõigil on kiire,meil pole enam piire.
Kuid meil on kohustused,
tähtsamad kui ohutused.
Me teeme iga päev,
ühte ja sama,
see on meie jaoks kui tava,
kuid see on ju puhas jama
terve elu oleks nagu lava,
kõik vaatavad su kava.
Paraku emotsioonides pole ava
kõik on üks ja sama.
Me oleme kõik mõtetega
telefoni sees,
kahjuks meid ei huvita,
mis on otse ees.
Me mõtleme ainult enda peale,
kuid mitte enda tehtud veale.
Nii paljud vajavad ju abi,
kuid me ei saa omavahel läbi.
Me peame parandama ühiskonda,
laiemaks tegema teekonda,
ning rõõmustama oma perekonda.
