Rõõmsad luuletused
Hakka kindlasti jälgima ka meie Facebooki luuletuste lehte vajutades seal "Like"/"Meeldib"
Igaks päevaks rohket rõõmu,
iialgi ei mingeid mõõnu,
igast konarusest üle kergejalu,
elumuusikaks vaid meelispalu!
iialgi ei mingeid mõõnu,
igast konarusest üle kergejalu,
elumuusikaks vaid meelispalu!
Lisas: pistik | Lisatud: 10.08.2021 20:52 | Otselink Igaks päevaks rohket rõõmu, iialgi ei mingeid mõõnu, igast konarusest | Saada e-kaardiga
Ole ikka ilu kandjaks,
rõõmsa, erksa tuju andjaks!
rõõmsa, erksa tuju andjaks!
Lisas: pistik | Lisatud: 13.03.2021 11:01 | Otselink Ole ikka ilu kandjaks, rõõmsa, erksa tuju andjaks! | Saada e-kaardiga
Tuhat lusti las särada silmis,
rõõmsal pilgul sa maailma näe.
Ära näita nägu pilvist,
kui vahel ka raske on päev.
rõõmsal pilgul sa maailma näe.
Ära näita nägu pilvist,
kui vahel ka raske on päev.
Lisas: pistik | Lisatud: 07.01.2021 07:29 | Otselink Tuhat lusti las särada silmis, rõõmsal pilgul sa maailma näe. | Saada e-kaardiga
Mõtetes vaikus.
Pastaka triip paberil,Palju sõnu ,kuid vaikus.
Mõtted paberil,
hääl neis kaikus.
Kuigi mõtetes vaikus,
Hääl kõvana kõlas.
Ja ka seal vaikus,
Mõtted said sõbraks.
Õnnelik mees
Õnnelik mees,laval teie ees.
Laulmas õnnest,
naisest ,mõnest.
Seiklustest suurtest,
tormide tuultest.
Kitarriga saates,
iseenda vaatest.
Talle laulda meeldib,
teeb seda ta veelgi.
Teda kuulama jäädes,
saate osa ta aardest.
Tema hinge elust,
seikluste võlust.
Oota veel
Veel veidike oota,sest tasub ju loota.
Kõik võitlused võita,
võib lootus suur.
Kui jõuetus suur mu silmade ees,
mind surub enese alla.
Jõudu leian siis veidike veel,
ei nii lihtsalt anna veel alla.
Soe tunne
Vahel taevastes kõrgustes rändab meel,nii kiirelt nii kirkalt kaugele,
nagu eredaim täht särab öös,
ööd valgustab kaugele.
Nii kummalisel kombel peatuda võib,
maailm kaunimal hetkel,
kel julgust ja kindlust kummardub vaid,
oma enese südame ette.
Hommik
Enne hommikut kui koidukuma kuldne,aegamööda uduloori hõredamaks muudab.
Siis päike taevasse loob värve,
ja päeva kaunimaks nii muudab.
Ja sel viimsel selgel ööl,
mil kuuvalgust täis on ilm.
Kummalist vaikust kuulda on öös,
ja nõnda hämar et ei seleta silm.
Pühendus Marile
Sündis kord üks väike ime!Maire sai ta endal nimeks
Linnu võttis aiast mulda ????
Nüüd ta suur ja kannab kulda!
Õnne sulle Maire kallis!
Olgu rõõmsad kõik su päevad!
Suures juubilari rallis
Unusta kõik elu vaevad!
Väikesed rõõmud
On alles ainult väiksed rõõmud:rõõm päikesega hommikust,
rõõm päevast ühest valutust,
rõõm ööst,mis sest, et unetust.
On alles ainult väiksed rõõmud:
rõõm lastest,armunuist,
rõõm lastelaste tulekust,
rõõm elust,mis sest, et tundmatust.
On alles ainult väiksed rõõmud:
rõõm ikka kestvast olekust,
rõõm väiksemastki õhusõõmust,
rõõm igavikku minekust.
Tähesära sinus
Võiks sulle hunniku tähti tuua,sulle hea meeleolu luua.
Tähe sära su kõrval tuhmuks,
mind haaraks sinu kaunis lummus
Tähti sulle ma ei tooks,
hoopis su vastu hea olles sulle hea tuju looks.
Sind õrnalt suudleks ja kaisutaks,
lootes,et see su rõõmu paisutaks.
Su kaunist keha hellalt hoiaks,
ausate sõnadega su hinge toidaks.
Su kaisu uinuda ma võiks,
see oleks parem kui mu kõik.
Talvine aprill
Ilmataat, va vana suli,päästis lume valla.
Miks aprillis tuju tuli,
kõik matta lume alla?
Lilled vaikselt nutavad,
päästa meid siit päike!
Need külmakraadid võtavad,
nii õiteilu - läike.
Perelisa
Pardipoja prääksumisestkurdiks küll ei jää.
Väikse tita vääksumisest
sulab hingejää.
Seda ongi vaja –
laste lalin, kisa…
Õnnest õhkab maja,
saanud perelisa!
Ka vaiksed hetked siis
on palju enam väärt:
Universum viib
su kaema taeva äärt.
Kaunimad õied
Kaunimad õied sel päeval sul olgu!Parimad sõbrad su juurde kõik tulgu!
Palju, palju õnne sünnipäevaks!
Vabas õhus
Täna vabas õhusSõpradega taevas keerlen
Täna vabas õhus
Suhtlen vabas keeles
Õlled,sõbrad,rannad
Eelmisest suvest veel on meeles
Tripib kuhu tahame
Pole keegi ees teel
Nii me kõik koos
Palju on ees veel
Ilus suvepäev, päike, soe meil õhk on
Veeta sõpradega aega
Sellel püsib põhirõhkond
Ja kõik mis täna toimub
Jääb tänasesse päeva
Kes,kus,mida
Ära tühjast pead vaeva
Täna oma crew seltsis
Tunne nagu oleks taevas
Aga perse võõrad veltsid
Muredega end ei vaeva
Ja kõik kohustused jäevad
Homsesse
Päeva!
Me pidutseme,tiirleme
Loome oma galaktikat
Kui juttu sõpradest ja peost
Võime õpilastele
Välja kirjutada praktikat
naisi on palju
Mees näita oma taktikat
Nii et kõik, jääb tänasesse päeva
Sellest siin ei kuule keegi
Ära sellega end vaeva
Võta nüüd kätte, pidu, tee mis hing ihkab
Ja vahet ei ole, palju inimesi sind homme vihkab
Me oleme siin
Panustame tänasesse päeva
Mis saab homme
Seda homme
Näed sa!
Sõprus
Kõik sõprusest saab alguse,ka päike annab valguse.
Kui hinges meel lööb särama,
siis õnn sul avab värava.
Ka süda kiiremalt siis lööb
ja lühikeseks jäävad ööd.
Sa tihti ise ka ei näe,
kui juba sõbral andnud käe.
Koos kergem on ka elutee,
rõõm hoiab eemal silmavee.
Ei raskest teest te väsi,
kui kõrval sõbra käsi.
Algus
Kui astusin sisse,kohtas mu silm –
neid maale, vitraaže ja veinipokaale.
Telekast jooksis siis mustvalge film
ning grammofon ketras vinüüliplaate.
Ses kunsti täis toas,
ukulele saatel,
tabas mu vaadet
vaid sinu silm,
ideaalne.
Võlusõnad
Kui hommikul sa ärkad,siis teisi tervita.
Häid sõnu ütle-märka,
neid hoolsalt levita.
Kui head sul soovitakse,
siis täna kindlasti.
See näitab halba taset,
kui sest ei hooligi.
Meist keegi ju ei taha,
et oled tühi koht.
Ei tänu nõua raha,
ei kaasne selles oht.
Miks aga tihti nõnda,
et ununemas „tänan“?
Miks teisi siis ei hinda,
et oleksid veel kenam?
Laps, kes ootab suve
Päike teeb kullerkupule pai,aasta meil jällegi otsa sai.
Varakevad viis jää ja viis lume,
lapsed meil ammu on ootamas suve.
Lepatriinudel vaja ju lugeda täppe,
eelnevalt selleks tarvis puhata näppe.
On laulud kõik lauldud ja otsas on värvid,
puhkust vajavad melust lastegi närvid.
Mõni saab maale ja mõni jääb linna,
mõni saab isegi reisile minna.
Kuid kui vahtrapuu all kirjud lehed on maas
me väikesed sõbrad – siis kohtume taas!
Kevad
Kostus lumiselt kingult,täna hella helinat …tuuletiibadel kandus ta minuni …
meenutas kevadiselt meeldivat oja vulinat ,
kuigi lund on veel rohkem, kui põlvini.
Mis hääl see oli,jäi mõtetes kumisema…
nii tuttavlik…tegi südamele hella pai …
kusagil aknavahel kukkus kärbes sumisema,
temalegi talveunest vist villand sai.
See helin nüüd minu rinnasees,
enam rahule jätta ei taha…
jääb hangeks kuhjunud lume sees,
jääpurikast tilkunud lohuke maha.
Iga pisimgi märgike looduses näitab,
enam kevade kaugel ei ole…
ka külmakraadides päikene paitab,
taanduval talvel suurt võimu pole…
Lasen helinal,tuuletiibadel toodud,
enda üle nüüd võimust võtta…
talve järel ,sest nii on ju loodud,
tuleb kevad…tule ja tõtta!
