Kasutaja pistik lisatud luuletused ja salmid - leht 49
Hambapesu
On õhtu ja isa on andnud käsu,et nüüd siis toimugu hambapesu.
ja varsti voolabki vannitoas vesi,
lapsed on kraani ees mitmekesi.
Heh, poeg tuleb. pihus midagi varjab.
on kavala moega – poiss tunneb huvi:
„isa, kas sellegi hamba harjan,
mis suust just äsja ära mul tuli?“
Välgatus
Lapsed kirjutavad tähti,mida hiljem seinal nähti,
isad-emad loevad lehti,
tädi kausist kastrul tehti.
Armunud
Ma käiks sul taga ja lakuks su kanduSu puud laoks riita kui ainult mul andud
Ma viskaks sul leili ja peseks su selga
Ma armastan sind , oh ära mind pelga.
Sooihar
Seal ubalehtede vahel kus asemepehmuse õõtsiku veepõhjalt saame
ma jäsemed kombitsaina Su ümber
põimin, et kuulda kuidas puhked Sa õide.
Siis varsakapjadest punun Sul pärja
ja sookailu viirukit piserdan õhku
sambla seest leian veel jõhvikamarja
kui huulheinte vahele roomame põhku
Ja lämbe suvepäeva poolt tekkinud
äikesehoogu ei märka nüüd me
sest et me silmadest pilduvad välgud
ei erine nendest mis pilvedes.
Paitan Su varsi, end veeretan sinna
kus tupp-villpeasid täis on mätas
Mind nähes Sa suunurgas veidi muigad
On soodne nüüd kasvuaeg hundinuial.
Su kuuma keha ma jahutan laukast
rüübatud veega, mida Sul purskan
paraku enne kui lootsidki tahta
Sorry..., ma vahepeal mätaste vahel nüüd puhkan.
Alasti hing
Üks voodiKaks armatsejat
Üks padi
Kaks pead
Kaks mõistust
Üks mõte
Üks tekk
Kaks paari jalgu
Kaks keha
Üks ühine süda
Kaks keelt
Üks suudlus.
Vanapoiss
Siis, kui kätte jõudis suvi,tekkis poisil sportlik huvi.
Leida tüdruk linalakk,
kellel kobe veimevakk.
Otsis nädala ning kuu,
tahtes neidu, kes on truu.
Pingutus ei kandnud vilja,
teistele vaid tegi nalja.
Kust sa mõtled sellist leida,
kes ei lihtsalt voodi heida?
Puhtaid, süütuid ilmas vähe,
tänapäeval harv see nähe.
Nõnda jäigi poisu üksi,
püüli sõelumas ta püksid.
Kui ei leia ausat - puhast,
ei siis tõuse „fööniks tuhast“.
Hommik
Uksel piidleb üks silmapaar,südames pisike hirm.
Seinal lepatriinud ja vikerkaar
eemal kollane sirm.
Siis silmab ta tuttavat naeratust,
kuuleb häält - nii pehme on see,
kaob hirm, ema sulgeb ust
algab uus lasteaiatee.
Sa minu hinges joonistasid tähti
Su käsi puudutas mu põske ainsat kordaNii hell ja pilk oli nii hullult soe,
Ma ütlen "Jah" sul kasvõi miljon korda
Ei mingit kahtlust minus sellest pole.
Ma tulen järgi kasvõi maade lõppu
Mul kõik käib ringi sinu pärast peas,
Ma olen jõudnud oma mina tippu,
Ma tean, kes olen teiste seas!
Sa avad minu silmad, läbi nende - hinge
Sa avad minu sisu enda jaoks
Sa joonistad ju tähti - see on vinge
Ma sureksin vist, kui see kõik kord kaoks.
Lisas: 52eiko | Lisatud: 31.08.2016 19:54 | Otselink Sa minu hinges joonistasid tähti | Saada e-kaardiga
Kärbsed
Kustutan tule, lambipirnis hõõgubmiski oranžikalt ja kustub.
Siin pimedas toas tunnen end löödult,
lendab kärbes aknaklaasi vastu.
Ma ei küsi, kas ta sai haiget,
sest peagi uuesti ta seda teeb.
Me, inimvared kõik igatsusest haiged
ja mõte sellest meid haigemaks veel teeb.
Me nagu kari kärbseid lendame
ja lööme end vastu teiste laotud seinu.
Ja mitte ainu - korduvalt leiame
end läbi elamas kord tuntud leinu.
Me sumiseda terve öö pimedas toas
ülimalt valjusti võime
mõistmata, kui naeruväärne olla saab,
teha end kuuldavaks püüe.
Kedagi ei huvita meie sumin,
nii valju kui vaikne ta on.
Viimaks isegi kaotame huvi,
kas keegi veel kuulamas on.
Käime sama rada nagu alati
pilkaselt pimedas öös,
kui enam lennata tahamegi
igatsus halvab,
jalust maha meid lööb.
Kohtume taas
Sa tuled taas ja ma arvan,et lõpuks armastada võin sind.
Siis jälle kahetsen ja kardan,
et endal lubasin tunda nii.
Ärkan unest segaduses ma,
kas sa mõtled minust, vajad
mind või vajan ainult mina
sinu soojust kui õues sajab.
Lahti lasta ei saa sellest ööst
kui polnud olemas veel meid,
minu südames valusalt lööb
igatsus, ehk seob see meid.
Ühel päeval kui taaskohtume
põletame saatmata jäänd kirjad.
Tuba tahmast, tossust tume,
on lugeda neid liiga hilja.
Just nagu linnud puurist vabaks,
nüüd teame, mis on oluline.
Et juhuslikud nooled meid ei tabaks,
võib ohverdada end, et sünniks ime.
Sünnipäeva soov
Minu soov on õige väike,paistku Teile õnnepäike!
Ärgu murdku elutormid,
ärgu olgu aastatad karmid!
Aastad
Ei aastad Sult vii sädet ja tuld,särad meil ikka kui puhas kuld!
Isa
Isa,isa,isa,kes on mul nii visa.
Tubli olla proovin,
õnne sulle soovin!
Lapsed
Kuigi tütar (poeg) on kaugelta kingib Sulle kõik.
Kõik päiksekiired,
mõtted, miljon lilleõit.
Kuid see kõik on ikkagi veel vähe,
ma kingin Sulle taevast kaunima tähe.
Tähe, mis kiirgab südamesoojust
ja suurendab õnnehoovust.
Oma loll
Ehita oma lossitreppnii kõrge kui saad,
et need, kes jagavad sinuga
sama vaadet,
näeksid kaugeimat merd
ning tõotatud maad.
Lao oma lossiaed
nii avar kui saad,
et need, kes tantsivad sinuga
ühes taktis,
mahuksid ära ka siis,
kui trepp
juhtub olema katki.
Ja kasta enda päevade peenraid
ka siis, kui
need on tühjad,
sest kuu kasvab ja kahaneb,
kevad tuleb ja läeb,
aga kõrgus ja avarus
toovad kohale need, kes
otsivad kohta
oma lillele.
Su käed
Tookord õhtul, väljas seistesJättes hüvasti, sel esimesel korral
Minu käed Su ümber,
Sinu vaikne taevalikult armas hääl,
Rohutirtsud taustaks laulsid Sul.
Su lõhn mu põlvist nõrgaks lõi
Ja Sinu käed, mu ümber... Kõnelesid rohkem kui tuhat sõna..
Ükskord olin
Ükskord olid mul hirvesilmadja maailm täis muusikat.
Olid seenevihmased ilmad
ja magusad maasikad.
Oli mees, kes mind vahtis
ja laulis mul armuvandeid.
Ta mind meeletult tahtis,
kuid mul polnud tundeid.
Olid unetud ööd täis küsimusi
ja pikad päevad vastusteta.
Sõda täis iseendaga võitlusi.
Kas kirjutada või nõnda jätta?
Olid vaimud, kes lahti lasta ei lubanud
ja mõistus, mis ikkagi püüdis,
oli süda, mis ihkas armastust
ja ego mehe järele hüüdis.
Nüüd olen ma uus, kuigi punane,
sellest nii pea ma ei loobu.
Võib-olla veel kunagi kohtume,
kui olen taas muusikast joobund.
Sõbrake
Sõber, tule, sinu õla najal tahan nutta,jäta viin ja naised, õkva minu manu tõtta.
Sinu teise õla najal tahan jälle naerda,
tule ruttu, ära ütle, et sul pole aega.
Aita heita hellad lilled armastuse hauda,
aita leida lein ja vein ja katta peielauda.
Ööd on lühikesed veel, kuid pidu kestab pikalt.
Hästiröstit südame sain Kalamaya plikalt.
Lõkketüdruk
Lõkketüdruk läidab mehi,süütab südameid ja kehi,
südametega end ehib,
kehadega kaunistab.
Lõkketüdruk loob ja rõhub,
hingi joob ja ängi lõhub,
laksab ärksaks läppund õhu,
kerge, erk ja kaunis ta.
Põlejatesse jääb valguspaik,
läbi eluaja leekiv laik.
Nimi
Oled kandnud oma nime juba küllalt pikaltnüüd on aeg see ära saata-saadame ta pikalt.
Õhku lasta, maasse peita või siis hoopis merre,
tähtis on, et nimi UUS tooks õnne teie perre!
