Kasutaja pistik lisatud luuletused ja salmid - leht 43
Veendumus on südames
Veendumus on südames, mind armastad,mu sügavaimad haavad Sa parandad.
Su armastus on mõõtmatu
mis ei lase minust lahti eal
ja sa oled just seal,
kust sind otsida ma ei tea.
Ka kõige tugevama müüri mu ees,
muudad sa rahuks mu sees.
Kui olen kõige sügavaimas orus,
saadab mind su armastus.
Ja ma tean, et sa andsid end minu eest,
oma elu lunastades.
Veendumus on südames, mind armastad,
olen kindel oma Jeesuses.
Esimene kohtumine
See päiksekiir mis üleval paistab,see hetk kui suudlesid mind.
Su kaunid silmad,
MIS vólusid mind.
See hetk kui särasin,
siin!
Su soojad kallistused,
neid just ihkan.
Su ilusad huuled,neid kogu aeg hindan.
Tahaks sulle öelda armasta mind veel ja veel!
Su lóbusad naljad,
mind veelkord ajad naerma.
Sind suudelda soovin,
su kätevahele soovin!
Südameheadus
Südamest saabõnnesoove,
vaid südamesse anda.
Südames on nurki,
hoove,
kus ainult headust kanda!
Unistusemaa
Viplala ma olla tahaks,tinistaks, kui aega leidub.
Võluks heaks, kes olnud paha,
mured võtaks neilt, kes heitund.
Öötaevas särama seaks Kuu
ja päeval päiksekiiri jagaks.
Teeks nii, et suvi oleks kuum
ning karu ikka talvel magaks.
Ma teeks, et sõdu maal ei oleks,
ja katastroofid kaoksid sootuks.
Et näljas lapsi kuskil poleks,
ning täituks iga väiksem lootus.
Kuid elu kahjuks hoopis muu,
ei Viplalat must iial saa.
Nii läheb mõtteist muigel suu,
sest see vaid unistusemaa.
Aasta 2017
Las sellel päeval pole maas pehmet lund,Las külmataat lonkab nii kaua kui vaja,
Meil nii kui nii täna ei tule veel und,
Meil möödunud aastasse vaadata vaja.
Kes saavutas midagi väga suurt
Kel kannatust jätkus kinkida rõõmu,
Kes hävitas vananend kurjajuurt,
Kelle abil sai ühiskond värsket sõõmu.
Head vana ja uut mu kallis inimeseraas
Mu kallis kõige kaugem sõber,
Las uuel aastal kasvab õnneõite aas
Just seal kus vaja on kõik jalge ees maas.
Suss
Aknalaual oli suss,ta oli hästi kuss,
sest midu tuleb buss,
viib sind sinna,
kus on duss.
Vihmapiisk
Vihmapiisk tasa, tasa, kukub aknale, tasa, tasa.Nagu viibiks ta tasa, tasa, mõtles tulles ka: tasa, tasa!
Miks nii tuksud, rind? Tasa, tasa! Rahu otsib sind - tasa, tasa.
Rakvere jõulupuu
Ühel väiksel Eesti linnal,hakkas kuusest hale.
Metsa nad ei tahtnud minna,
raiumine vale!
Nii neil tekkis mõte hea,
sätiks pilpad kuuseks.
Keset linna selle seaks,
aseaineks puule.
Mõeldi, loodi - teos sai püsti,
rohelised lambid üll.
Rahva hulgas tehti testi,
tuli välja - meeldis küll.
Vanu aknaid teisel aastal,
laoti nagu klotse.
Ei me nüüdki metsa laasta,
see, kui appikutse.
Klaasid värvilised said,
näis, kui valgusfoor.
Murti müüte - ahelaid,
laulis kiidukoor.
Väikelinnas targad mehed,
nüüdki kuusk jäi metsa.
Kuuse moodi jõuluehe,
hammasrattaid ketrab.
Kellel meeldib, kellel mitte,
leidub neid, kes halab.
Ainult julgeil sünnib hitte,
kuusepuuke elab!
Südameheadus
Südamest saabõnnesoove,
vaid südamesse anda.
Südames on nurki,
hoove,
kus ainult headust kanda!
Uus aasta
Uuel aastal uued vead,ennast parandama pead.
End kätte võta sa,
palju rõõmu tunne ka.
Hoia terve täna klaas,
uuel aastal kohtume taas.
Tulevane aastavahetus
Kui sa saadad vana ära,ära sellest palju plära!!
Ei pea silmas armastust,
see võib minna rooste just!
Aastaga on teine asi,
ta on sogasem kui vesi.
Seda pead sa kurnama,
ennem kui tast aru saad.
Ütle veel,et vana arm?
Elu paraku on karm!
Karm- kuid siiski õiglane,
selgeks saamas mulle see.
Siis kui tuleb aasta uus,
hoopis uued maigud suus!
Uusi mõtteid mõlgutad,
vaikselt jalgu kõlgutad.
Kas siis tõesti saabub õnn,
ja polegi ma enam könn!?!?
Elagu siis aasta uus,
mis sest, et vilets maik on suus.
Aastavahetus
Uuel aastal uue hooga,lähme poodi šampanjat tooma.
Siis saab vastu võtta aasta,
parema kui möödund aastad.
Jõulurõõm
Ja ongi saabunud see aeg,mil kostab laste rõõmus naer,
sest igas rüblikus ning peres,
soov on öelda taadil: „Tere!“
Väike Jaak see nina näpib,
millel pruunid tedretäpid.
Tahab salmi ette kanda,
et saaks taat tal pakki anda.
Punast autot soovis kingiks,
millel tuled ees kõik plingiks.
Kui on vaja, teeks ka häält
ja katusegi tõstaks päält.
Jaak pakki saades õhevil
ning avades nii põnevil ...
Õnneks taat ta soovi täitis,
poisul silmad rõõmust läitis.
Ole terve Jõulutaat!
Paljud lapsed seda mõelnud,kuidas Jõulutaat küll jaksab?
Aina perest-perre „sõelub“,
vahel lausa jalgsi tatsab.
Kas ta joob mõnd võlujooki,
mis viib väsimuse ihust?
Või sööb hoopis rammukooki,
et ei tuleks külge viirust?
Tervise ja rõõmsa meele,
liikumine taadil tagab.
Nii ta selgi aastal teele,
asub siis, kui sa veel magad.
Heateo hind
Nüüd, kui Jõulud ukse ees,Ingel maale laskus.
Põrgust Saatan, kus kõik kees,
ülespoole astus.
Nii nad kohtusidki pinnal,
kus on loomad - inimvägi.
Saatan uhkelt, punnis rinnal,
enda vajalikkust nägi.
Kuna Jõulud rahu aeg,
ainult heateod kõrgelt hinnas.
Saatan, kelles viha - raev,
ennast kõiges üle hindas.
Arvas leidvat siit ta halba,
et saaks põrguliikmeid lisaks.
Neid, kes heateo maha salgab,
halva poole kalduks visalt.
Kuid oh imet, Ingel siiski,
leidis inimestes head.
Nii ta heateod kokku liitis,
neid sai palju, kas sa tead.
Jõuluaeg ei kurjust salli,
Saatan mingu ära siit!
Mõtteis tehkem Ingleil kalli,
nii saab paremaks me liit!
Näärid ammused
Riigikord, kui teine oli,nääre pidas rahvas.
Jõena voolas alkoholi,
omas ajas - kehvas.
Külas käis siis näärivana,
vööl tal vitsakimp.
Tihti rääkis mingit jama,
sees tal juba pint.
Igas peres võttis pitsi,
kapsast peale sõi.
Silus kõhtu, habet, vuntsi
ja siis tantsu lõi.
Telepurgist tuli siis,
„Kitsa Kinga“ saade.
Nalja tegid nabani,
Baskin, Nõmmik, Abel.
Sellel ajal oldi vait,
sest jõulud olid tabu.
Täiendust sai andmeait,
kui ohtu sa ei adund.
Nüüd on ajad veidi teised,
nääritaat ei külla tule.
Suhe nääridesse leigem,
kuusel punatähtki kole.
Elu metsasügavikus
Kaugel metsasügavikus,palkidest üks maja.
Koduks mitmel päkapikul,
selline, mis vaja.
Kuna päkapikk on väike,
siis neid seal on palju.
Tehes tares omi käike,
kärmet tööd ja nalju.
Kui on kingid kotti pandud,
kirjad läbi loetud,
põtradele süüa antud,
laud saab neilgi kaetud.
Suures pajas kaalipuder,
rüüpeks pohlajook.
Magusroaks on hästi mure,
metsamarja kook.
Pärast rasket rassimist
ja maitsvat lõunasööki,
ahju puude tassimist,
kõik koristamas kööki.
Nüüd leiba luusse lasevad,
on ees neil raske töö.
Sest sussidesse panevad,
nad maiust terve öö.
Jõuluootus
Nüüd neli küünlaleeki võbelemas reas.Suur jõulutunne täitmas Sinu meelt.
Ka jõulusalmid juba kõigil peas
ja läbi lumesaju kostab kellahelin teelt.
Karuoti Jõulud
Männimetsa sügavuses,mesikäpal tare.
Õhtul leiba luusse lastes,
sündis mõte lahe.
Tahtis enne Jõule minna,
ennast tuulutama.
Läheks tatsaks õige linna,
kaeks, mis kuulutavad.
Seadis sammud metsast välja,
mööda maanteed tatsa-tatsa.
Äkki tundis hirmsat nälga,
kuulis korisemas vatsa.
Kursi seadis kommipoodi,
metsast tulnud karupoju.
Värsket kaupa sinna toodi,
viiks nüüd mitu kilo koju.
Vaatas karu, huulil näpp,
valik ajas meeled segi.
Oh, mis ime - Mesikäpp!?
Kes küll minust kommid tegi?
Mis siis ikka, mekiks neid,
ostaks lausa neli kilo.
Kiiduväärt see kommileid,
muheledes kõhtu silub.
Metsa poole jälle tatsub,
kaenla all suur kommikott.
Mesikäpast suuke matsub,
meistreid kiidab karuott.
Köögis
Pannilt kostmas vorsti särin,külmas tekkis süldil värin.
Rosinad on punnis kringlil,
aknalaual valged inglid.
Kuusel küünlad lõõmamas,
ning laual glögi hõõgumas.
Köök on kapsa lõhna täis,
kalkun ahjus küpse näib.
Pereema ära väsis,
kuna mitu tööd tal käsil.
Kuid see väsimus on hea,
seda iga ema teab.
