Jõululuuletused ja jõulusalmid pühadeks - leht 29

Lehm läks lakka rehele
ja kana läks kassile mehele,
härg ajas nurgas torupilli
vasikas tantsis varbad villi.

Lehm ajas selga uue kleidi
mära mokki värvis veidi,
kalkun rüüpas kanget viina
kukk jõi kruusist hapupiima.

Peni pennil parti paitas
sälg aga siga sauna aitas,
peremees jagas leivakontsu
terve tall lõi tulist tantsu.

Taevas naeris vintis kuu
kui kits tõi koju kuusepuu,
lammas laulis mää ja mää
küll see jõuluaeg on hää.

Jõulumees, vat nii on asi
olen siin üks küsimasin.
Kuidas on sul nii palju raha
teha kingitus, mis tahan.
Kuidas kingikotti paksu
ringi vead, kuis on sul jaksu.
Miks ei aadress meelest läe
neid sul terve virn ju käes.
Kuidas laste nime tead
kas sul on kõik nimed peas?
Põdrad kuhu peidad sa,
et ei sõida nendega.
Ja veel tahaks teada ma
kust nii valge habe saad.
Ja kas teda valgendad.
millal riideid vahetad
eks ju sa ka higistad.
Korstnast, kust sa sisse poed
on ju kuradima soe.
Miks enne jõule sind ei näe
käia võid ju igapäev

Ühel ööl kui paistis kuu,
jooksid jänkud ümber puu.
Äkki nägi jänkuema
määle hunti lähenemas.

Küll on kurb kui jõuluööl
kuri hunt sind ära sööb.

Hopsti, hopsti kuuselatva
jänkud kähku hüppasid.
Kõrvad lontis ümber okste
liikumatult rippusid.

Hunt ei märganudki pettust
mööda läks ja mõtles,
et on jõuluehtes kuusepuu

Kui ma kasvan suureks,
kui ma saan vanaks.
On mul päris kindel plaan,
hakkan jõuluvanaks.

Veidi harjutama pean,
kuidas anda kinki.
Kapi otsas küll ma tean,
on meil vitsakimpki.

Minust kasvab jõulumees,
õpin seda kunsti.
Pärast sööki on mul ees,
juba veidi vuntsi.

Jõuluvana kui on valge,
siis ta tuleb Lapimaalt.
Aga nõgimust kui taat on,
siis vist hoopis Kapimaalt.
Ded Moroz, kui maani purjus,
küllap tuleb Siberist,
aga üks on kõigil kindel -
kingitusi toovad vist.

Tintel-tantel, tintel tantel,
jänkul valge karvamantel.
Kukk sai kullast kannused,
Vares vatist vammused.
Karujõmm sai karupüksid,
Lumememm sai lumemütsi.
Pätajalg sai pätad jalga,
siil sai siidiokkad selga.
Sokk sai sokid, susi sussid,
lammas lokid, kutsu krussid.
Aga kõike uhkem kuub,
jõuluõhtul kuusepuul.

Suhkruinglid

Meie väike Anni
võttis kapist suure panni.
Valge põlle pani ette-
kokaraamatu siis võttis kätte.
Sõrmega sealt veeris tähti-
kuidas suhkruingleid tehti.
Väikevenna appi võttis
vurriga see tainast kloppis.
Jahu keerles köögis ringi -
Anni tegi suhkruingleid.
Ema hüüdis appi,appi...
vanaema vaipu kloppis.
Annil pisar tuli silma-
suhkruinglid laiali maailmas.

Lisas: pistik | Lisatud: 24.12.2008 01:56 | Otselink Suhkruinglid | Saada e-kaardiga
Kas on keegi näinud teist
seitsetsada seitsetteist
jõulutaati jõuluööl,
kotid seljas, jõulutööl!
Igaüks teist vastab ei,
aga mina nägin neid.
Tulid kümnekesi reas,
suured tutimütsid peas.
Äkki taadid sel paraadil
polnudki me jõulutaadid,
olid hoopis hotentotid,
kõigil pea peal suured potid,
sest, et hotentotimaal
ei käi taadid kotiga.
Hotentotid võtsid potist
aad ja eed ja uud ja jotid
kinkisid need tähed mulle,
loen:
HEAD JÕULUTUJU SULLE!

Sõitsid saanid killa-kõlla,
Sõitsid trollid, sõitsid tõllad,
Sõitsid trammid, sõitsid rongid -
Põhjapõder - kus ta ongi...
Jõuluvana, tule ikka,
Olen oodand sind nii pikalt.

Jõuluõhtul väike päkapikupoju
seisab akna all ja ootab isa koju.
Päkapikuema võimatult ta tüütab,
millal isa tuleb, kuusel küünlad süütab.

Päkapikuisa pikal talveteel,
sõidab, sõidab jõuluvana reel.

Südaööl saab päkapikuisa koju,
aga juba magab päkapikupoju.
Isa oodata ei jõudnudki ta ära,
uinus enne ta, kui süttis küünlasära.

Päkapikuisa käib ju jõuluööl
jõuluvanaga koos jõulutööl.

Hommikul, kui päkapikupoju ärkab,
otsemaid ta kahte tähtsat asja märkab.
Päkapikuisa magab kindlalt kodus,
jõulukuuse all on kingipakid rodus.

II Eesti jõulud

Jõuluvana kullapai
too mul kingiks moskvasai.
Muud ma eriti ei taha,
kui siis veidikene raha.
Pühadeks mul plaanid valmis
nendest räägin teises salmis..

Plaanid on mul väga suured,
tuppa toon ma jõulukuuse.
Õhtul sõidan võrriga,
koos armsa sõbra Lärriga.
Iz Planeta minu mudel,
külgkorvis viinapudel.

Lisas: pistik | Lisatud: 24.12.2008 01:47 | Otselink II Eesti jõulud | Saada e-kaardiga
Kui sul Jõuluks pole tuju,
ähmane on ingli kuju,
siis sa Jõulusid ei saagi,
mustaks poriks jääb siis maagi.

Jõulud tuleb ise luua,
oma hinge, tuppa tuua.
Üks kord aastas on sul vaja
kõige pimedamal ajal
ühte helget valguslaiku,
kuuselõhna, süldi maiku...

Elas kord üks tore päkapikk
umbes pikapäka jagu pikk.
Metsas kõrge kuusekännu all
oli väike majakene tal.
Iga kord kui saabus jõuluöö
päkapikul algas tähtis töö
Puude külge leiba riputas
lumme ristikheina siputas.
Tema knnul palju loomi käis
kuni igaüks sai kõhu täis.
Kõik nad kiitsid päkapikumeest
kena jõulukingituse eest.

Jänku tahtis nalja teha
metsas mängida jõulumeest,
õmbles mütsi, kuid oh häda
teine kõrv jäi välja seest.

Ruttu leidis hüva nõu ta
õmbles teise mütsi veel.
Kas on keegi enne näinud
kahe mütsiga jõulumeest?

Jõuluvana - jube pätt,
mütsiks peas on ema rätt.
Habemeks on sauna nuust,
tuttav hääl tal tuleb suust.
Sellest veel siis ikka vähe,
ajab mulle kärbseid pähe.
Et ta olla kaugelt tulnud,
väsinud ja läbi külmund.
Täitsa lõpp on aga see,
siis kui tuleb jõulumees,
igal aastal ühte moodi,
isa just on läinud poodi.

Kuused saavad valged kuued,
kännud pähe mütsid uued,
väiksed põõsad talveunes
üleni on paksus lumes.

Kuid mis sagin metsa all?
Jõulud on ju lähedal.
Tuleb kaugelt jõuluvana
sõpradele jutustama,
et ta laste juurde läheb
ja et abi vajab vähe.

Laanerahvas rõõmuga
teda nõus on aitama.
Jõuluvana habet paitab:
"Kes mul koti selga aitab?"
Jänes sikutab ja tirib:
"Küll on raske!"
"Jäta virin!"
riidleb karumõmm.
Hoplaadi!
Kott on seljas jõulutaadil.
Võtab kepi, astub teele...
"Sõbrad, hüvasti, aidaa!
Pärast tulen rõõmsal meelel
tantsu lööma teiega!"

Üks pisikene päkapikk
läks reipal sammul poodi.
Tahtis kleiti, mis nii pikk
ja unelmate moodi...
Kuid ta ei teadnud arvatagi
mis on parajasti moes,
sestap käib ta edaspidi
ainult kommipoes!

Ühel ööl kui paistis kuu,
jooksid jänkud ümber puu.
Äkki nägi jänkuema
määle hunti lähenemas.

Küll on kurb kui jõuluööl
kuri hunt sind ära sööb.

Hopsti,hopsti kuuselatva
jänkud kähku hüppasid.
Kõrvad lontis ümber okste
liikumatult rippusid.

Hunt ei märganudki pettust
mööda läks ja mõtles,
et on jõuluehtes kuusepuu

Väiksel Jussil tore plaan
püüaks kinni päkapiku.
Lõngad, niidid risti-rästi
nii peaks lõksu saama hästi.

Ema vähe õpetas,
siit võid tee küll jätta lahti,
et saaks kapi juurde mahti.

Hommikul oh üllatust-
lõksus kinni minu suss.
Õnneks kommid on seal sees,
särab rõõmust väike mees.


Vaata lisaks

Täna, 23. jaanuaril 2025 on Eestis pilves üksikute selgimistega olulise sajuta

Täna, 23. jaanuaril 2025 on Eestis pilves üksikute selgimistega olulise sajuta ilm. Puhub lõunakaare tuul 3-8, läänerannikul puhanguti kuni 13, pärastlõunal tugevneb saartel kagutuul 7-12, puhanguti 17 m/s. Õhutemperatuur on -1..+2°C.

Täna, 22. jaanuaril 2025 on Eestis pilves ilm, mitmel pool sajav vihma ja lörtsi

Täna, 22. jaanuaril 2025 on Eestis pilves ilm. Mitmel pool sajab vihma ja lörtsi, Ida-Eestis ka lund. Puhub lõunakaare tuul 3-9, rannikul puhanguti kuni 13 m/s, õhtul valdavalt edelatuul. Õhutemperatuur on 0..+4°C.

Täna, 21. jaanuaril 2025 on Eestis pilves ilm, sajab vähest lund ja tuiskab

Täna, 21. jaanuaril 2025 on Eestis pilves ilm. Mitmel pool sajab enamasti vähest lund, kohati tuiskab, saartel ja läänerannikul sajab ka lörtsi ja vihma. Puhub kagu- ja idatuul 4-10, puhanguti kuni 13, rannikul 6-12, puhanguti kuni 17 m/s. Õhutemperatuur on 0..-5, saartel ja läänerannikul kuni +2°C.

Täna, 20. jaanuaril 2025 on Eestis muutliku pilvisusega ilm

Täna, 20. jaanuaril 2025 on Eestis muutliku pilvisusega ilm. Ennelõunal on mõnel pool udu ja jäidet. Õhtul võib saartel vähest vihma sadada. Tuul pöördub põhjakaarest idakaarde ja puhub 2-8, õhtul saartel puhanguti kuni 12 m/s. Õhutemperatuur on -2..+3°C, õhtu poole langeb. Teed on mitmel pool libedad!

Sünnipäeva e-kaardid

Saada tervitused digitaalselt e-kaardiga nii kaugele kui lähedale ja tee kõik rõõmsaks!