Humoorikad luuletused - leht 3
Köögis
Pannilt kostmas vorsti särin,külmas tekkis süldil värin.
Rosinad on punnis kringlil,
aknalaual valged inglid.
Kuusel küünlad lõõmamas,
ning laual glögi hõõgumas.
Köök on kapsa lõhna täis,
kalkun ahjus küpse näib.
Pereema ära väsis,
kuna mitu tööd tal käsil.
Kuid see väsimus on hea,
seda iga ema teab.
Põhjatuul
Tuul põhjast andis maru,Torm tantsis vahusel veel.
Peksis miinusesse õhu,
Vaibus õhtu eel...
...ja maalis kividele jääkristallid,
Härmahõbedaga kattis mastiraa.
Vesi hangus hülgehalliks,
Kus põimis kokku mere, maa.
Mul on sõber
Mul on sõber jah see on sõbermu sõbra sõbral on sõber
Jah see on tema sõber..
mu sõbra sõbra sõbral on sõber..
jah see on tema sõbra sõber...
Meie papsid!
Kuigi juba ammu ma ei usu naiste kära,siiski meiekandi papsid talvel käivad ära.
Mõni otsib kadund noorust, mõni korgisuud,
mõni kohe eksib ära päris mitu kuud.
Toonid
On silmade toone mitmeid,kuid mida nad kostavad siis?
Kas värvus meil midagi ütleb
või rahvasuu räägib vaid nii?
On pruunid sügavad - kaunid,
tihti rosinaiks kutsume neid.
Kuid mõnel ei meeldi - neid taunib,
sest ei kõlbavat pruunsilmne peig.
Paljud endil on sinised saanud,
ei nad „sinisilmsed“ seepärast.
Nende sinasse ükskord kui maabud,
siis ei ennast küll tunneks vist ära.
Neis sa upud, kui merelaineis,
saad tiivad, kui lind taevavõlvil.
Sealt saad luuleridadeks ainest,
tundes värinat hinges ja põlvis.
Naistel rohekad silmad müstikat täis,
meestel meeldimas tihti see toon.
Kes neid kelmikaid silmi värvimas käis,
kes küll rohesilmsed on loond?
Hallid silmad meil rääkimas paljut,
neis on tasakaal, elujõud, rahu.
Nende värv on kui paesel kaljul,
neisse soojust ääretult mahub.
Kuid, kas saame me ikka öelda,
et silmade värv määrab kõike?
Eks püüdke selgeks see mõelda,
tehes elatud ellu nüüd põike …
Ma kõndisin metsa poole
Ma kõndisin metsa poole,kus vaiklik üksildus;
siin leidus mu nukker süda:
mu noorus ja armastus.
Ma kõndisin välja pääle
ja üle kirikutee.
Siit rahvas sõitis mööda,
Mull' haiget tegi see.
Siin tuli ta mu meelde —
otstarbeta elu ja töö:
kuis kurbtus köitnud mu keele
kuis raugemata on öö!
Ma astusin mäe pääle,
kust näha võis edasi:
sääl muistne aeg tuli meelde
ja lossid tagasi.
Sääl muistne aeg tuli meelde,
sest kõigest paisus aim.
Sest silmad langesid märjaks
ja õieti kurvaks läks vaim.
Sa mine kuhu tahad,
sul ikka varemed ees,
nii metsas, mäel, väljal,
sa ikka nende sees!
Vaibadi-vaibadi varsakapja
Vaibadi-vaibadi varsakapja,Kiigadi-kaagadi karukella.
Kaagadi kuugadi kullerkuppu,
mine otsi nurmenukku.
Loomaaias
Loomaaias lõvi, elevant ja ahvkõik nad nii toredad, et olen täitsa pahv.
Täiskäigul
Kui on aega, siis toolil kõõlun,hiirega hoolsalt matti ma hõõrun.
Loodan leida netist vist tõde,
kuid see ootus on asjatu - nõder.
Loen jälle, kes on kellele võlgu,
kelle tegudest, mõistus mul tõrgub.
Just nagu polekski miskit siin head,
kergitad kulme ja totrust vaid nead.
Vaadates - lugedes, aru ei saa,
kus suunal põrutab isake Maa?
Kuhu inimkond loodab nii jõuda?
Tahtes tõesti kord karile sõuda?
Sügis
Siis kui sügisel on õues külmsiis on vihmast raske pilv
siis kui vihma jälle sajab
siis vihm kõik koerad tuppa ajab
siis kui maha tuleb lumi
siis ootad millal tuleks suvi
Valimised
Valimised varsi käes,Siimann jookseb sõjaväes,
tahab valimisi võita,
uhke autoga ringi sõita.
---
Valimised käes on varsti,
riigikogus vaja arsti.
Kõik on nupust nikastunud,
ennast nimesiltidega rikastanud.
---
Valimised läbi said,
Savisaar valitsema - unistus vaid.
Siimann võitis pika puuga,
Savisaar jäi lahtise suuga.
Viirus
Elas ükskord üks viirus,ta trumbiks oli kiirus.
Ta oli üsna kiire,
tal polnud mingeid piire.
Mis sest, et trumbiks kiirus,
kord tuli norton antiviirus.
Nüüd hävitati viirus
ja tema kange kiirus.
Jüri
Elas kord üks Jüri,kel elukohaks Türi.
Jüri elas väikses majas,
suppi keetis suures pajas.
Õhtu
Kui kätte jõudnud õhtu,ma jälle täidan kõhtu.
kui kätte jõudnud öö,
ma unustan kõik töö.
Kui kätte jõudnud hommik,
siis linnas jälle ummik.
Kui kätte jõuab päev,
siis tööl mul hakkab lõuna.
Ja kui käes on lõuna,
ma õgin punast õuna.
Juku uba
Juku maha paneb oa,ära määrib oma toa.
Lõpuks seemne mulda saab,
pingsalt ootama nüüd jääb.
Ootab minuti, ootab tunni,
ei miskit mullast välja punni.
Ootab nädala, ootab kuu,
juba suur on õunapuu.
Uba ikka mulla sees,
vaikselt ujub mustas vees.
Juku küsib isalt järgi,
isa vastab: "Ära sa märgi!
Äkki on tal vähe päikest,
et tal pole vartki väikest."
Juku näitab isale uba,
isal vastus valmis juba.
Vastus kõlas: "Vähe valgust!
pole siin ju mingit algust!
Uba on vist mädanenud,
muldki ära kõdunenud."
Juku meel nüüd kurvaks kiskus,
diivanile ta pikali viskus.
Pistis kisama kohe,
ütles, et tahab tuulelohe.
Peipsi vangilaager
Margus Peipsi laagris oli,kuid ta kiirelt ära tuli.
Margus mõtles: "Küll saab nalja!
Pärast peale joome kalja"
Lugu oli aga muu:
"Kaljast puhtaks pühi suu!
Sööme putru, piima joome,
poest veel hapukurke toome!"
Nõnda sõnas venelane,
kellel eestis sugulane.
Mõnel viskas kopa ette,
hüppas julmalt külma vette.
Margus tõmbas laagrist uttu,
tahtis koju saada ruttu.
Karjus Teet
Karjus karjus karja peale,mõne sõna ütles seale.
Kisendas ka lambaga,
pärast terve kambaga.
Varsti ära väsis Teet,
endal nägu nagu peet.
Karjus karja ajas kokku,
luges üle mitu sokku.
Mitu lammast, mitu siga,
kuid siis tuli mingi viga.
Puudu on tal väike tall,
see, kel sabaots on hall.
Otsima nüüd hakati,
karjus võttis vikati.
Maha niitis pika muru,
kuid sa käsi kokku suru.
Seal ei olnud kedagi,
metsas aga sedagi.
Lõpuks karjus alla andis,
vikatiti ta koju kandis.
Kui ta lauta sisenes,
meeleolu paranes.
Talle vasta vahtis tall
"Küll ma ikka olen loll,
tall ju eile külma sai
ja ta täna koju jäi!"
Kool
Sada päeva varsti täis,küll see ikka kiirelt käis.
Vaheaeg, see oli hea,
kuid nüüd kool, see hakkab pea.
Vihikuid mul täis on tuba,
õpsid kummitavad juba.
Silme ees mul klassiruum,
seal on olemine kuum.
Kui sa alles kooli lähed,
õpid selgeks eesti tähed.
Teises läheb raskemaks,
sõnad aina pikemaks.
Kolmandas on juba võõrkeel,
mida võiks sa tahta veel.
Neljandas on mõned kahed
ja ka mõned väiksed pahed.
Viiendas on keskkool juba,
juurde antakse paar luba.
Rohkem öelda pole vist,
nii et ütlen "nägemist!
Ratas
Ma sain täna uue ratta,proovisõit veel tegemata.
Ratta nimi on metall,
värvuselt on täitsa hall.
Mul on ratta juhiluba,
ei pea sõitma mööda tuba.
Autoteel ma sõita võin,
täna näiteks piima tõin.
Minu rattal käike kümme,
neid ma kõiki proovin homme.
Siis ma hakkan rattaga
külateedel kimama!
Soome
Mina lähen homme Soome,näha on seal mitmeid loome.
Põtru, hülgeid, päkapikke,
loomaaias suuri sikke.
Soomes on ka põhjapõdrad,
need on jõuluvana sõbrad.
Ennast saani ette seavad,
jõuluvana ringi veavad.
Soome asub üle mere,
kaasa võta terve pere.
Soome sõida laevaga,
nii saad kerge vaevaga.
