Humoorikad luuletused - leht 4
Aegruumi painutused
Maailm on venitatud ajaks,mida mööda oleme sunnitud kõndima.
Hoidmaks tasakaalu,
vahendiks pelgalt iseenda mõistus ja arusaam.
Adumine iseenda olemises
liikuma aegruumis
tohutul ühesuunalisel kiirteel,
trotsides kiiruspiiranguid inimlikke.
Neid lõhkuvaid aineid pruukites tuhatnelja paokiirusel hetkest
aegade lõppudeni.
Kass
Ühel mehel oli kass,kassil oli tass,
tassi peal oli Sass
Basseinis
Kui ujumas käisin oli vesi kloorine ja märgja surutud vannitoa kahhelplaatide vahele.
Vee läbipaistvusel oli sügav-sinine värv,
temperatuuri polnudki, aga kui oli, siis pigem jahe.
Osa minust tahtnuks jäädagi basseini,
kus hõljuda on sama lihtne nagu unes.
See oli see osa, kes enne rüübanud veini
ja mitte millegi pärast polnud mures.
Mallekese tegemata tööd
Rahutud on meie Mallekese ööd,teda äratavad tegemata tööd.
Unenäod padja taga
märkavad, et Mall ei maga,
ja siis tulevad sealt välja pikas reas.
Ärkavad ka tema nukud voodi peal,
Malleke neid kohe kiigutab siis seal.
Valged kitsetalled unes
löövad kepsu jõululumes,
vahvad päkapikumütsikesed peas.
Mall end upitades tooli peale veab,
kui ta kuusepuule jõuluehteid seab.
Komm, mis oksale ei mahu,
rändab kohe Malle suhu.
Väike piparkoogipoiss on nende seas.
Talvine sõit
Lumi tuli maha ja valgeks läks maa.Üks osa autojuhte esmaspäeval tööle ei saa.
Nad istuvad roolis ja hirmus on neil,
sest libedaga sõit on üks jõletum feil
Talv
Talv on alles külm ja kole,aga lundki veel ei ole.
miks on lumemöldripoisid,
ikkagi meil nõnda laisad?
Näib, et ka lumepoisid
läind on ära Soome!
Sest, et meie vabariigis
tasuks saavad miinimumist poole
Jalutuskäik lemmikloomaga
Onu Aksel paljapäiõues kunagi ei käi.
Miks ei käi ta paljapäi !
Sest ta lemmikloom on täi.
Keset karmi talveilma
Lemmikloom võib saada külma.
Peale vihma
Kui vihmasadu oli lõppenud,tilkusid kuuseokkad tema järgi.
Üks vanamutt küttis sauna;
soe toss ei kuivatanud vihma jälgi,
suits korstnast niisama roomas maha
ja maadligi piku niiskeid naate,
siis kuuseokstega tüvest üles ronis
ja paiskus sealt igasse ilmakaarde.
Nii lõhnaski muti hoovis
soe ja vettinud suitsuvärskus.
Muti hoovis vanamutt
rätt kaenlas sauna poole astus,
jalge all vingerdasid vihmaussid
ja katki plõksusid tigude kojad.
Sauna samblased räästad tilkusid veidi;
loiku kokku voolasid vihmaojad.
Puhtaks pestud sõstramarjad
peegeldasid õhtust vaikuseheli.
Kuudist paistis koera käpp ja nina,
söögikausis lainetas mage meri.
Hästi korraks mutt nägi päikest,
see oranžilt kumas viivuks.
Saunauks vajus kinni. Koer sügas.
Tossulõhn venis taevasse õhtutriibuks.
Linnahall
Raske ja hallvastu maad surutud betoonilahmakas.
Lai, hiiglaslik, nurgeline, kohmakas,
trepid jooksevad üle turja,
astmeid saadab kildudeks purunenud lampide rivi
ja rivis rohtuv tänavaplaadikivi
jookseb samuti kaasa, edasi,
ikka üles, ikka üles!
Sealt näeb sadamat ja Soome laevu,
üle lahe teletorni puude süles.
Kuulen kajakate naeru
kui aerosoolikihi alla
vaikselt mattub kogu hall,
mattub kogu Linnahall,
muutudes Linnakirjuks,
mida laastab korrosioon,
seened, samblad, huligaanid,
meretuuled, meresool,
tilgatuks kuivand rahakraanid.
Uni
Ta põimis oma käe minu omasse,mul oli tunne et nüüd kukun koomasse.
Ta käsi nii soe
ning muu ei loe.
Kõik korraks nii hästi tundus,
kuid siis kõik järsult kaudus.
See oli vaid uni.
