Humoorikad luuletused - leht 3
Naljasooneta
Nalja ei tee onu Tõnu,sest tal puudub vastav soon.
Siis, kui teistel naljast mõnu,
tema suu on „sirge joon“.
Ei ta vaata naljafilme,
koomikuid ei mõista.
Tal on tõsimeelne ilme,
kelles hing ei hõiska.
Ametitki ranget peab,
ta paberites kõrvuni.
Vaagides, kas halb või hea,
nii saime naljapõlguri.
Ebausust läbi imbund,
kahtleb, kõhkleb, ütleb ei.
Eal ei viska naljakildu
ega hüüa teistel: „HEI“.
Kas on raske onu Tõnul,
olla naljasooneta?
Ta on rahul enda sõnul,
siis, kui hing ei joodelda.
Tere pere
Tere ütles pere kuigi terel polnud pere,aga kust saaks tere pere tundid muret noor pere.
Tere surfas internetis vastuseid seal palju letis,
keda võtta keda jätta lõpuks tere otsustas,
muremõted kustutas endale ma leian pere siis kui hüian tere tere!
Laps
Mulle armas on laps , krips-kraps.Ema
Mulle meeldib väga oma ema , nii armas on tema.Isa
Mulle armas on ka isa , aga tema eri salli kisa.Suured värsked hingetõmbed
Päike taevas sillerdab,soojus meeltekeeltel trillerdab.
Sära täht nii pisike !
Elu andja-hoidja,
võtja.
Pöörle Maake tilluke !
Elu kandja,
häll ja haud.
Sipelge elusolendid sel keral !
Keerelge läbi lühikese eksistentsi.
Võtke vastu võnkeid seni
kuni tabab kõikki tundmata paratamatus...
Lõuna kõrb
Aeg lendab trepist ülessNagu oleks juba teises külas.
Sisalik ei oota päikseloojangut.
Ootab hoopis sooja puhangut.
Jookseb mööda lõuna kõrbe,
Et vältida päikse mõrva.
Sooihar
Seal ubalehtede vahel kus asemepehmuse õõtsiku veepõhjalt saame
ma jäsemed kombitsaina Su ümber
põimin, et kuulda kuidas puhked Sa õide.
Siis varsakapjadest punun Sul pärja
ja sookailu viirukit piserdan õhku
sambla seest leian veel jõhvikamarja
kui huulheinte vahele roomame põhku
Ja lämbe suvepäeva poolt tekkinud
äikesehoogu ei märka nüüd me
sest et me silmadest pilduvad välgud
ei erine nendest mis pilvedes.
Paitan Su varsi, end veeretan sinna
kus tupp-villpeasid täis on mätas
Mind nähes Sa suunurgas veidi muigad
On soodne nüüd kasvuaeg hundinuial.
Su kuuma keha ma jahutan laukast
rüübatud veega, mida Sul purskan
paraku enne kui lootsidki tahta
Sorry..., ma vahepeal mätaste vahel nüüd puhkan.
Ise
Vahel on lihtsalt kuulajat vaja,niikuinii ise pead otsima raja!
Vahel su süda ka pisaraid valab...
Ei keegi pea teadma,
mida sa vajad!
Minu maa
Väike on mu maa ja rahvus,kelles visadus ning vaprus.
Meie maal on aga naaber,
kes me kallal nagu kaaren.
Päevast päeva aina karjub,
millega me eal ei harju.
Püüab lennult anda hoope,
vassib meedias, saadab noote.
Otsib põhjust ikestada,
väikerahvast orjastada?
Kuid ma loodan, et ei iial,
räuskama nad tule siia.
Mulle meeldib Eestimaa
ja oma maata ma ei saa!
Aga halba plaaniv roju,
jäägu - mingu oma koju!
