Humoorikad luuletused - leht 7
Kaks õuna
Kaks õunahästi väikest
puu otsas
võtsid päikest
siis üks neist
maha potsas
ja teine jäi
puu otsa
nüüd lõbus elu
lakkas
ja õuntel
igav hakkas
tull jälle
oksa saputas
ka teise
alla raputas
jäid õunad
ööseks murule
siis aga
sõitsid turule.
Väike tolmurull
Olen nagu väike tolmurull,katkine ja olematu,
olen nagu rõõmus seebimull,
valutu ja kodutu.
Olen nagu numbriteta null,
võimas aga elutu,
olen nagu küünisteta kull,
haavatud kuid surematu.
Kaos või edu
Hüüd kõlab,kui tõuseb kuu.
Raksatab välk,
langeb üks puu.
Lahing algab,
kui valmis on tema.
Sinivalge häving
ja hõbejas tera.
Valik on tema,
kas surm või elu.
Tema otsus,
kas kaos või edu.
Kas meeldib äike sullegi, mu kallis sõber,
kui vihma krabistades tuppa tuleb laest?
Või suveõhtu lausa imeline,
mil kuiva kohta pesus leida võid vaid poest?
Mul hinge vabaks annab hetk mil välku sähvib
ja vere tarretuma kõigis soontes säeb.
See hetk ju siia ilma iidselt passib
kui piisku aknaruudul voogudena läeb.
Võib-olla seda ongi vaja mulle- sulle,
et kõu kord kärataks ja peataks meie teod.
End mõtlikuks siis säed ja tormi trotsid,
hetk mõtled möödunule, tulevale viiv…
Ju leiab hing mis salamisi otsib
kui sinu pärast vihma
õue viin.
kui vihma krabistades tuppa tuleb laest?
Või suveõhtu lausa imeline,
mil kuiva kohta pesus leida võid vaid poest?
Mul hinge vabaks annab hetk mil välku sähvib
ja vere tarretuma kõigis soontes säeb.
See hetk ju siia ilma iidselt passib
kui piisku aknaruudul voogudena läeb.
Võib-olla seda ongi vaja mulle- sulle,
et kõu kord kärataks ja peataks meie teod.
End mõtlikuks siis säed ja tormi trotsid,
hetk mõtled möödunule, tulevale viiv…
Ju leiab hing mis salamisi otsib
kui sinu pärast vihma
õue viin.
Lisas: 52eiko | Lisatud: 21.04.2016 16:51 | Otselink Kas meeldib äike sullegi, mu kallis sõber, kui vihma krabistades | Saada e-kaardiga
Varesele valu
Varesele valu,harakale haigus,
mustale linnule muu tõbi,
minu laps saab terveks.
Raske Daam
Oh armas aeg,sa kallis taevas,
on põhjas paat,
kui diiva laevas...!
Ei kõlba üks,
ei sobi teine -
nii üle parda
käib tärnieine...
Ei ripu siit,
ei tilgu sealt,
ei ole asjad
täpipealt...
On kole ohh
ja vale ahh,
kõik teised süüdi -
täitsa krahh!
Kui arvad, kerge
on ankruvise,
siis astu ringi
ja proovi ise!
Kui arvad, parv all
on valet kuju,
siis pista tasku
see kehva tuju -
või jalad selga
ja üksi uju...
Ei ole meilgi
siin mitut vaati,
kui ilma pole
eilsest saati...
Aga hing
ei tooda praaki,
isegi kui
pole saaki!
Armas aeg,
oh kallis taevas.
Paat põhja läeb,
kui daame laevas...
Lapsed
Lapsed kirjutavad tähti,mida hiljem seinal nähti,
isad-emad loevad lehti,
tädi kausist kastrul teht.
Ajateenistus
Ajateenistus on au ja uhkusKuna nüüd on läbi elu puhkus.
Ja nüüd on algamas põrgu
Nii, et ka ükski püss ei tõrgu.
*Nüüd on meil relvad käes
Me teenime aega kaitseväes.
Jah me teenime aega kaitseväes.
Need relvad aga tunduvad olevat tehtud vanarauast
Või siis välja kaevatud sõdurite hauast.
Aga pole hullu
Kuna kaitseväe eelarvet kärbiti ju mullu.
Igapäev me ennast treenime
Sellega vabaaega välja teenime.
Kuna vabal ajal võib teloga callida
Ja SK-st nodi noolida.
Kui lõpuks ajateenistus on läbi
Ei pea tundma häbi
Vaid rinnus peab tuksuma uhkus,
Et alanud on välja teenitud puhkus
Ou jea välja teenitud puhkus
*Aga meil on relvad käes
Sest me teenime aega kaitseväes
Jah me teenime aega kaitseväes.
Unemees
Sättides õhtul end väsinult voodining viskudes mõnusalt teki all loodi,
mind vaevamas – painamas unetunne
ja juba ma vajungi sügavalt unne.
Nüüd olengi kaugel unedemaal,
kõndimas – seiklemas sealsel raal.
Pea unepiltide kütkes ma lesin,
uni on magus ja parem, kui mesi.
Siis kohtan unenäos jälle ma sind,
vaid seal veel armastad tõeliselt mind.
Su puudutus, kirg ja suudlus nii hää,
kuid kõik kahjuks selle piirini jääb …
Ei luba see Unemees näha mul rohkem,
ärgates kuuldaval toon vaid ma ohked.
Miks kindlalt sinnani tõmmatud piir,
miks varjamas enamat unevisiir ...?
Et sa teaks...
Viiene, kui oled veel,siis pikk on käia elutee.
Kümnesel on mureks kool,
sest õppimine tema hool.
Paarikümnesel on juba,
oma otsus - oma luba.
Kolmekümneselt on indu,
püüda unistustelindu.
Paljut neljakümnene on näinud,
pool tal eluteestki käidud.
See on aeg, kus tervis tähtis,
mitte joostes kaeda tähti!
Tempot tuleks alla võtta,
tormamine maha jätta.
Sest, et eluvankergi ju vajab,
aina hoolt, et olla rajal!
Hääled ja helid
Ilmas, kus elu meil antud,nii paljudest häältest on kantud.
Suviti tirtsud, kui viiulit veaks
ja tõrusid süües, on röhkimas sead.
Kassi, kui paitad, siis lööb ta nurru,
näugudes põue surub sul vurrud.
Koer, kui haugub ja hääles on urin,
siis tea sa seda, et olla võib kuri.
Hommikul aial on kiremas kukk
ja laanes kuulda, kuis mökitab sokk.
Lehmalaudast kostab „muu-muu“
ning metsas öökull hõikab „uhuu“.
Koselt langeva vee heliks kohin,
haavapuu lehtede värin on sahin.
Pead tõstva rästiku hääles on sisin
ning ohvrit otsival sääsel see pinin.
Naine, kel raske - too rusutult ohkab,
mees, kes väsinud - kõvasti norskab.
On tõeliselt kirevaid hääli täis ilm,
kas häält teeb ka räim ja vingerdav silm?
Kalambuur
Patareidel on pluss ning miinus,matemaatikas tangens ja siinus.
On mõõtmiseks mall ning tiidus,
teel liikudes aeglus, kui kiirus.
Meditsiinis on tervis ja viirus,
kui vaja, siis nahagi siirdus.
Kellel palvus ja kellele riitus
ning elu, mis üksi, kui liidus.
Inimsuhteis on teesklus ja siirus,
söögiteoks sobib pliit, kui priimus.
Naisel rasedus, loomal see tiinus,
kellel vangistus, kelle jaoks priius.
Lapsed tihti on sõbrad ning riius,
selle eest neile laitus või kiitus.
Inimloomuses tuimus, kui kiivus
ning on tegijail au, kui ka hiilgus.
Möödanik
Meenumas elu, mis praegu teeb nalja,on jäänud too pikkade aastate taha.
See aeg oli siis, kui vaadist sai kalja
ning rubla ja kopik suht niru raha.
Sai leti alt müüdud nii mune, kui võid,
sest letil meil polnud siis miskit.
„Letialuse“ eest, sina saapad mul tõid,
mõnelt teiselt sai selle eest viskit.
Poes meeletud sabad, kui toodi uut kraami
ning kell oli kolm, kui viin laoti letti.
Vene mutt oli rõõmus, et anti „tavaari“,
tehes jõuga siis teed, pikas inimketis.
Seal lendasid sõnad, mis üsnagi vinged,
nii mõnigi pähe sai tugevaid mükse.
See kauba nappus vaid kruvimas pingeid,
polnud poes saada isegi sukapükse.
Ei teatud seda, kuis maitses banaan,
mis mekk oli kiivil või ananassil.
Vanja vilet lõi - kõhul rippus bajaan,
oli rahul, kui samaka vaate ta tassis.
Ei kujuta ette praegune noor,
mis elu küll elati aastate eest.
Nüüd täitub unistus - igagi soov,
meil on oma riik ning peremees.
Rattaralli
Ei toimiks vist siin ilmas miski,kui Drais poleks loonud ratast.
Nüüd võtaks ma väikese riski
ja rattaid siin lahkama hakkaks.
Kõigil, kel aega nii vähe,
nad just nagu oravad rattas.
Ning suviti korda meil läheb,
üks soojendav päikeseratas.
Autol on kang ning rooliratas,
võllil on kindlasti rihmaratas.
Uuri hingeks on hammasratas
ja tähtsaks vidinaks hooratas.
Lihaseid arendab tõukeratas,
vahel me tallamas jalgratast.
Akrobaat viskamas hundiratast,
kõrguses keerlemas vaateratas.
Talus on vokk, millel vokiratas
ning vajalik lotos on loosiratas.
Armutult tiire teeb ajaratas,
hädine mees - lihtsalt s*taratas.
Mõttemöll
Sügav öö on akna taga,mina ikka veel ei maga.
Mitmeid mõtteid tiirleb peas,
palju plaane kolbas reas.
Öösel magama ju peame,
seda tarkust kõik me teame.
Kuid ei saa ma parata,
kui plaanid tahtvad karata.
Mõtted, mul ei anna asu,
neist on saanud terve lasu.
Miks ma öösiti just piinlen?
Miks küll aju nõnda kiimleb?
Savipäts
Savisaarel haigus on karmMillest talle ka jääb eluks ajaks arm.
Kuna jalg tal tuli maha võtta
Nüüd venemaaga enam ei saa minna sõtta.
Sest ühe jalaga kaugele ei jõua
Nagu ka paadiga eriti kaugele ei sõua.
Ka üldine tervis on tal jama
Aga mul on tõsiselt kama.
Siin mängus on ka karma
Ja see võlg on tal suur
Ka ära jääb nüüd Hawaii tuur.
Nüüd aga tuleb suurem osa haiglas veeta
Ja teed juua ilma meeta.
Ka teele on asunud juba vikatimees
Sest savisaare elu on omadega pees.
Kevad
Varsti meil on käes mai,linnud siristavad kooris goodbay.
Väljas kevade lõhna tunda,
põllumees ära sina unda.
Päikest meile antud küll,
polegi see asi üldse siin Eestis hull.
Lilled vaikselt õitsevad,
linnud kohale nad sõitsid ka.
Lumi sulab väga kiirelt,
kass küsib nõu hiirelt.
Kevad teeb meil tuju heaks,
mütsi võtan ma kohe peast.
Minul on üks hea sõber
kellel koduloomaks põder.
Tal on ema kui ka isa ja
veel beebi kes teeb kisa.
Meil beebi nimeks mari
tal sõpru terve kari.
Tal alati lutipudel käes
ükskõik kus teda näed.
kellel koduloomaks põder.
Tal on ema kui ka isa ja
veel beebi kes teeb kisa.
Meil beebi nimeks mari
tal sõpru terve kari.
Tal alati lutipudel käes
ükskõik kus teda näed.
Lisas: 52eiko | Lisatud: 01.04.2016 11:08 | Otselink Minul on üks hea sõber kellel koduloomaks põder. Tal on | Saada e-kaardiga
Muuda elu paremaks
Sa räägid ainult halvast,mitte heast, vaid pahast,
sa tahad minema siit kohast,
eemale oma vihast.
Sul on kogu aeg depressioon,
kuid mis on sinu missioon,
sinu maailma visioon,
kas ainult kurb emotsioon,
või on midagi enamat.
Kas on üldse midagi kenamat,
sellepärast ütlen sulle,
et ela elu elavat,
ära üldse kuula teisi,
tee nii nagu sulle meeldib,
küll maailm selle ära seedib,
peaasi, et ise naudid.
Halvad hinded
Pime öö,kontrolltöö,
Vihik ees,
2 on sees.
Ema nutab silmad vees,
isa kiidab: " Täitsa mees ! "
