Humoorikad luuletused - leht 11
Õige ja väär
Metsa hoiabiga puu.
Vesi embab
kaldaäär.
Kalju ümber
pilve käed.
Kaaslast laimab
inimsuu...
Arva, õige mis
ja väär.
Arva, keda
kõigis näed.
Kaltsunuku luuletus
Korra päevas ikka meenub mulle ema ema,tema soojad sammud, nagu peakski olema,
tema hoolas pilk, nagu
tubli põllumees,
toimetamas-talitamas, põll ees.
Korra päevas ikka meenub mulle ema ema,
tema vilkad vardad, sõrmed
valmis õmblema,
tema aus nägu, ninal prill,
nagu kõige armsam krokodill.
Korra päevas ikka meenub mulle ema ema,
mulle ammu kunagi pani nime tema -
ja nüüd ma olen isegi
nagu vanaema...
Väga kena!
Jaanipäev või jõul?
Lumelammas viskab villast,pakane on kehva killast.
Kes küll oskaks anda nõu,
on see jaanipäev või jõul?
Kas sa oled?
Kas oled alanud seinast ja laest,ainsamast kahvlist ja üksikust noast?
Alanud kruusast, savist ja paest -
sulgenud silmad, kus tuul puhub toast?
Kas oled leppinud päevad ja ööd,
et polegi paljukest, mida sa sööd,
et polegi midagi kui ainult tööd -
kuni on kasvanud suuremaks vööd?
Kas oled vaadanud, kiiganud ellu
kaugelt - sest lähemalt ei ole lastud -,
talletand pilte ja paiku su mällu,
et oleks jõudu, kui aeg tuleb vastu?
Kas oled kuulanud mõtteid ja juttu,
nagu seal polekski sinuga seotut?
Katsunud peitudes pageda uttu,
varjata iseend, näotut ja teotut?
Kas oled uskunud pahet ja pattu,
sest sel on olnud nii õhetav jume?
Sattunud süütuna valede lattu,
kobanud pimedas, tüdind ja tume?
Kas oled liikunud ühtlases ringis,
saamata aru, mis pidu see on -
miks on kõik moodide küüsis ja kingis,
tundmata rõõmu, kes keegi neist on?
Kas oled unustand pikema pilgu
sinna, kus aken või silmapiir lai?
Mõelnud, miks minu täht enam ei vilgu
või kuhu mu soojendav päikene sai?
Kas oled tundnud, et jäädakse nii
ja keegi ei tea ega tunnegi teed -
et miski sest padrikust välja ei vii,
kus ainsadki hüüdjad on eksinud need?
...
Kas oled alanud seinast ja laest,
ainsamast kahvlist ja üksikust noast?
Siis peaksid teadma, et sinuga koos
keegi saab maitsema parimast roast.
Lapse mure
Öeldakse, et väiksel veel,on üsna piskud mured.
Kuid ka pisku piina teeb,
ning hinge aina pureb.
Teab vist iga suur ju seda,
kui ka kanda väike mure.
Kuis see vaevab - piinab teda,
kasvõi mure kätte sure.
Siis ei maksaks mõelda nii,
et mure last ei riku.
See hõõrub nagu kingas liiv
ning unenäkku tikub …
Ripub
Toolileenil ripub jakk,hobul rippu kohev lakk.
Taadil piibutobi ripub,
siis, kui uni peale tikub.
Sillad rippuma on loodud,
põõsas marjad omasoodu.
Ripub udar lehmal alla,
rippu lõua all on sall.
Väga tähtis on ka see,
et ripakil ei oleks keel.
Abitult, et käed ei ripuks,
siis võib jõuda üsna tippu.
Aja külaskäik
Tuli külla Olevik,“Meelerahu” kaenlas.
Pärisin, et mis siis tema
kõrgeausust vaevas.
Kurtis, miks küll inimestel
pole teda vaja –
ehitavad kinnisvara,
ajaveedumaja!
Tuli külla Minevik,
uksel kitkus karvu,
mida juba, – olgem ausad -,
oli näha harvu.
Lausus: “Sõidan üle piiri,
saada metrojaama –
sest siin ma halvaloomuliselt
hakkan otsa saama!”
Tuli külla Tulevik,
ei tõstnud üldse pilku...
Ma ei püüdnud tema silmist
ühtki vihjevilku.
“Sõbrakene,” ütlesin, “kui vaatad
ainult maha,
siis taevas, millest unistad,
jääb ju planeedi taha…!”
Raha
Kui mul oleks palju raha,reisiksin ma ümber maa,
viskaks tuhhi ette-taha
ja transpordiks oleks mul vist paat.
Käiksin lihtsalt igal pool,
jumala pohhui oleks mul kool.
Enam ma ei vaevaks pead,
kas mul hinded halvad või head.
Sellist elu väga tahaks,
kui mul ainult oleks raha.
Kass kakuke
Mul on kodus kass,tal on ilus tass,
nimeks tal on kakuke,
sõber tal on paksuke.
Kellad
Karukell on karvane,kurekell on sinine,
liivakell on kollane,
päiksekell on kullane.
Elektrikell on numbrine,
tik-tak-kell on aeglane,
jõulukell on kelluke,
uksekell on tilluke.
TIRRRRRRRRR!!!!!!!!
