Sõber - Luuletus
Sõber
Täna mul ei ole raha,võla katteks andsin naha.
Ei vara ega peretki nüüd pole,
nõnda üksi - see on kole.
Mõtlen - asi polegi nii hull,
ainus hea, et sõber mul.
Ulatabki mulle kirvest,
märkan huulel irvet.
Nüüd saad teha küttepuud,
plats puhtaks - selleks luud.
Nõnda tuba soe
ja tasutud saab üür,
sellest selga tuli küür.
Aga olen võlast vaba,
minna saan ma oma rada.
Lisa enda luulekogusse (Pead olema sisse logitud)
Lisas: pistik |
Lisatud: 28.01.2015 17:17 | Saada e-kaardiga