Üks jõulumõte sättis ennast teele, - Luuletus
Üks jõulumõte sättis ennast teele,
kui sadas laia, pehmet, valget lund.
Ta soovis rõõmsaks teha kurvad meeled
ja anda lootust keset talveund.
Üks jõulumõte avas argselt ukse
ja hinge libises õrnhabras tähekiir.
Kesk vaikust kajas vaibumatu kutse -
hümn õnnele, mil puudub maine piir.
kui sadas laia, pehmet, valget lund.
Ta soovis rõõmsaks teha kurvad meeled
ja anda lootust keset talveund.
Üks jõulumõte avas argselt ukse
ja hinge libises õrnhabras tähekiir.
Kesk vaikust kajas vaibumatu kutse -
hümn õnnele, mil puudub maine piir.
Lisa enda luulekogusse (Pead olema sisse logitud)
Lisas: pistik |
Lisatud: 24.12.2013 07:40 | Saada e-kaardiga