Linnahall - Luuletus
Linnahall
Raske ja hallvastu maad surutud betoonilahmakas.
Lai, hiiglaslik, nurgeline, kohmakas,
trepid jooksevad üle turja,
astmeid saadab kildudeks purunenud lampide rivi
ja rivis rohtuv tänavaplaadikivi
jookseb samuti kaasa, edasi,
ikka üles, ikka üles!
Sealt näeb sadamat ja Soome laevu,
üle lahe teletorni puude süles.
Kuulen kajakate naeru
kui aerosoolikihi alla
vaikselt mattub kogu hall,
mattub kogu Linnahall,
muutudes Linnakirjuks,
mida laastab korrosioon,
seened, samblad, huligaanid,
meretuuled, meresool,
tilgatuks kuivand rahakraanid.
Lisa enda luulekogusse (Pead olema sisse logitud)
Lisas: 52eiko |
Lisatud: 13.01.2017 12:41 | Saada e-kaardiga
