Ehakivi - Luuletus
Ehakivi
Ühe kauge, kaugemere kaldal
seisab uhkelt iidne rahn.
Igal õhtul,
kui päike loojub,
lamab kivi seal
ning ootab teda.
Nii aasta aasta järel
ning sajand sajandisse.
Liikumatuks tarnunud
ja vahel tundub,
et ühte ajahetke
kinni jäänud.
Kord mõistnud
sõbra kurvastust,
värvib päike nüüd
igal ehal
taeva hõõguvpunaseks,
et ka kivi leiaks lohutust
imetledes silmapiiri.
Lisa enda luulekogusse (Pead olema sisse logitud)
Lisas: 52eiko |
Lisatud: 28.09.2016 08:04 | Saada e-kaardiga