Ükskord - Luuletus
Ükskord
Ükskord ma paistsin väljast,kuid muutusin kordades seest -
ja enam ei tuntud mind ära,
kui vaadati tagant või eest -
ära tundsid vaid need, kes kõrval
käsi hoidsid ning toetasid õlgu...
Neid minagi siiani tunnen -
sõna-haaval nii tasudes võlgu.
Lisa enda luulekogusse (Pead olema sisse logitud)
Lisas: 52eiko |
Lisatud: 25.05.2016 09:51 | Saada e-kaardiga