Tuhat üksikut ööd - Luuletus
Tuhat üksikut ööd
Lahutan sind ja ennastaustusest, truudusest.
Näpistada end kannast,
tahaks ärgata unistusest.
Hetk, mil mõistsin
nii enesest mõistetavalt
tuli, et võiksin
kõiges kahelda.
Roogin kokku prahi,
mis maha jäi,
tõestas salamahti,
et me kokku ei käi.
Lisa enda luulekogusse (Pead olema sisse logitud)
Lisas: 52eiko |
Lisatud: 03.04.2016 08:48 | Saada e-kaardiga