Õnnelugu - Luuletus
Õnnelugu
Ükski väike põnnei küsi mis on õnn
ükski laps ei pelga aja kulgu
nagu võluväel
uus on iga päev
laps mõtleb, see, mis tulema peab, tulgu
Kes küsib mis on õnn
ja pärib kus ta on
ei tunne rõõmu lihtsast elamisest
ei tasu soovida
ports välja loosida
sest õnn on kinni meie mõtlemises
Õnn jõlgub metsas ja õnn luusib linnas,
Vahel end põõsastes peidab,
Ära siis lase tal kaduma minna,
Meelt ära kunagi heida,
Püüa ta alati leida.
Lisa enda luulekogusse (Pead olema sisse logitud)
Lisas: pistik |
Lisatud: 11.12.2015 12:15 | Saada e-kaardiga
