Kommenteeri - Netikasiinod Soomes vs Eestis: olulised erinevused
Ehkki Eesti ja Soome on paljude valdkondade poolest sarnased ning ärimaailmas võib täheldada mitmeid ühtlaseid jooni, on üks valdkond, mille osas on Soome ja Eesti põhimõtted seni läinud täiesti vastuollu: internetipõhised hasartmängud.
Kui Eestis on olnud internetikasiinod reguleeritud juba 2010. aastast saati ametliku hasartmänguseaduse alusel, siis Soomes on seni tegutsenud riiklik hasartmängumonopol. Soome netikasiinode valik kui selline on seega olematu: mängulembelised soomlased on seni saanud kasutada ainult riikliku monopoli pakutud teenust.
Fakt, et Soome netikasiinosid pole seni eksisteerinud, pole aga soomlaseid häirinud, kuna mänguhuvilised on hoopis võtnud suuna välismaisete mänguportaalide poole. Selle taga on eelkõige mängurite soov kogeda mitmekülgsemat mänguportfooliot või paremaid pakkumisi: midagi, mida riiklik monopol ei olnud võimeline pakkuma.
Niiviisi läksidki mängijad otsima paremaid jahimaid. Soome hasartmängumonopoli Veikkause tegejuht Olli Sarekoski sõnas lausa 2022. aastal, et üle 60% online hasartmängudest on suundunud reguleerimata turgudele. Selline trend teeb paraku aga haiget Soome majandusele, kuna kogu see 60% tähendab välisturgudele suunatud raha, sh potentsiaalset maksuraha.
Eesti hasartmängutööstus on arenemas
Samal ajal on Eestis online kasiinode valdkond suisa õitsele puhkenud, seda suures osas tänu Eesti hasartmänguseadusele, mille alusel saavad ettevõtted taotleda ametliku tegevusloa. Tegevusloa saamine pole küll ei lihtne ega odav toiming, ent ettevõte, kes on saanud Maksu- ja Tolliametilt rohelise tule, saab seadusega kooskõlastatult pakkuda Eestis hasartmänge. Muuhulgas saavad Eesti mängijad nautida kohalikes kasiinodes mängides tulumaksuvabastust (erinevalt välismaa kasiinodest), mis hoiab ka suuresti mängijaid pigem koduturul tegutsemas: pole ju mõtet mängida samu mänge välismaa kasiinos, kui võitudele rakendub tulumaksukohustus.
Tänu sellisele lükkele on Eesti riik saanud nautida ka märkimisväärset hasartmängumaksu laekumise kasvu. Kui 2010. aastal laekus riigieelarvesse hasartmängumaksust u 20 miljonit eurot, siis 2022. aastaks oli see summa kasvanud 47 miljoni euroni. Vaid 2 aastat varem oli maksulaekumine veel 28 miljoni lähistel, kasvades vaid paari aastaga ligi 20 miljoni euro võrra.
Reguleeritud turg ja ametlik tegevusluba on olnud olulised põhjused, miks paljud uued ettevõtted on otsustanud avada kasiinoäri just Eestis. Nüüdseks on Maksu- ja Tolliameti nimistus juba ligi 30 ettevõtet, kes tegelevad online hasartmängude pakkumisega.
Soome on süsteemi muutmas
Riiklik hasartmängumonopol on pikka aega hoidnud Soome riiki suluseisus, kuid 2023. aastal tuli Soome valitsus välja ideega rakendada samuti online hasartmängudele tegevusload, eemaldades seega sisuliselt suurema osa hasartmängumonopolist.
Pakutud idee alusel hakatakse väljastama hasartmängulubasid online kasiinomängude ja spordiennustuste korraldamiseks. Riiklik Veikkaus Ltd saab aga endiselt eksklusiivselt korraldada nö traditsioonilisi hasartmänge.
Sarnaselt Eesti näitele loodetakse, et kohaliku hasartmängulitsentsi loomine vähendab Soome mängurite soovi kasutada välismaiseid platvorme, kuna välisturgudel mängimine võib tekitada olulisi probleeme. Kohaliku tegevusloaga kasiinod muudaksid aga seda olukorda, tuues raha tagasi Soome riiki ning eemaldades ka muud võimalikud hasartmänguprobleemid, mis on seotud välismaa kasiinodes mängimisega.
Just nagu ka Eesti hasartmänguseaduses on kirjas, hakkab Soome hasartmängusüsteem tegema ettekirjutusi selle osas, millised tööriistad või tarkvara on lubatud, kuidas hasartmänge võib reklaamida ning kuidas hakatakse ennetama hasartmängusõltuvust ja muid probleeme. Kogu uus tegevuslubade süsteem ja uuendatud seadusandlus võivad muuta Soome hasartmänguturu turvalisemaks ja meeldivamaks kõikidele osapooltele.
Soome riik plaanib muudatuse läbi viia 2025. aastal ning juba 2025. aasta alguses esitatakse eelnõu parlamendile. See tähendab, et varsti võivad Soome ja Eesti netikasiinod olla võrdlemisi sarnased: seda vähemalt seadusandluse perspektiivist.
